Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Juuniküüditamise 74. aastapäev

/ Autor: / Rubriik: Uudis / Number:  /

Jumalateenistusele kutsuvad kirikukellad helisevad eeloleval pühapäeval, 14. juunil minoorses toonis. Kirikutes mälestatakse juuniküüditamise ohvreid.
Pilistveres on pühapäevane teenistus vabas õhus, kell 13 kivikangru juures, nimetab diakon Hermann Kalmus. Haapsalu kirikus algab pärast missat kell 12 mälestuspalvus Emaaltari juures. Kuressaares tähistatakse aastapäeva läbi päeva vältava pr­og­rammiga, annab toimuvast teada Saarte praost Anti Top­laan. Pärast teenistust kirikus kogunetakse vabadussõja au­sam­ba juurde, kus õnnistatakse teele pärjad ja lilled, mis viia­kse nendesse paikadesse üle saare, kust küüditee paljudele saar­las­tele kord algas. Praost Toplaane sõnul saab päev teoks tänu kiriku, Kaitseliidu ja Memento suurepärasele koostööle.
Praost Enn Auksmann selgitab, et juuniküüditamise aastapäev toimub nagu eelmistel aastatel, pärast jumalateenistust Pärnu Eliisabeti kirikus on miiting linna leinapargis, millest võtab alati osa ka praost. Tartu linn koguneb leinapäeval Pauluse kirikusse kl 12 toimuvale mälestusteenistusele. Selle järel on miiting mälestusmärgi Rukkilill juures, millest võtab osa ka praost Ants Tooming. Lääne-Harju praost Jüri Vallsalu kinnitab kirikulehele, et küüditamisohvrid võetakse eestpalvesse kõigis kirikutes: «Väike meenutus ja mälestus ning vaikne palve on sel puhul igati kohane ja vajalik.» Sama kinnitab praost Üllar Salumets, et kõigis Võru praostkonna kirikuis meenutatakse neid, kes küüditamisel kannatasid. Urvaste kirikus helistatakse keset jumalateenistust selle märgiks leinakella.
Eesti rahva küüditamine algas ööl vastu 14. juunit. Raudteede kõrvalharudele varuti selleks 490 vagunit. Eestist deporteeriti üle 10 000 inimese – mehed, naised ja lapsed. Enamik täisealistest meestest kuulutati arreteerituks ja lahutati perekondadest. Küüditatute rongid väljusid Eestist Narva ja Irboska kaudu. Paljud, vähemalt 6000 viidut, ei jõudnud tagasi kodumaale, nad hukkusid süütult kannatades.
Liina Raudvassar

Jaga