Kadunud Kalana küla kabeli asemel

Reigi koguduse Kõpu poolsaare rahvas pidas teisel jõulupühal jumalateenistust teoloogiadoktor Riho Saardi kodukabelis Kalana külas Vähendi talus.

Saardide perekabelisse mahub korraga teenistust pidama umbes tosin inimest. Kogudust teenis ka Saard ise, assisteerides koguduse vaimulikku Kristjan Simsonit.

Inimesele oluline

Riho Saard ütles paar aastat tagasi kabeli valmimise kohta, et eks iga inimene teeb seda, mis talle on oluline. Nii oli Saardidele oluline ehitada oma suvekodu õuele väike puust kabel, kus saab mõtisklemas käia. Sageli on peetud seal ka palvusi ja teenistusi.

Kõpu kandi rahvast on Saardid varemgi võõrustanud ja lubanud oma kodukabelis jumalateenistust pidada. Nii ütles Riho Saard sellelgi korral, et ootab kõpulasi alati tagasi. Pärast pühakoja valmimist asja uurides ja täpsustades selgus, et kabel on peaaegu samade mõõtmetega kui kunagine Kalana kabel, mis asus Kalana sadama lähedal.

Kabelist paadikuuriks

Kirjandusmuuseumi varasalves on lugu, mille Mägipää küla Kriipsu talu peremees Jakob Liiv on jutustanud 1938. aastal Kalana kabelist:

Ristna otsas mere ääres on kabel. Üks laev läind ükskord randa. Laevakapten tõotand: kui pääseb eluga, siis laseb kabeli ehitada. Ja laskiski ning kinkis õbedase silgu, oli paberi peale pandud mälestuseks. See pidi tooma kalaõnne. 14–15 aasta eest varastati see ära. (ERA II 229, 460 (10))

Kalana kabel oli küla tähelepanuväärseim vaatamisväärsus, nagu kirjutas 1939. aastal oma päevikus Enda Ennist: «Kalana rahval on praegugi midagi võõrale näidata, nimelt püsib rannal 200aastane müstiline kabel.»

Hiiumaa muuseumi esimene direktor Volli Mäeumbaed pidas tõenäoliseks kabeli ehitamise ajaks 1797. aastat, sest see aastaarv olnud kord kabeli tornis, mis hiljem lammutati. Tema arvamuse kohaselt lammutati kabel 1940. aastal.

Luguse talust pärit Valve Zachrisson mäletab, et kabel oli 1944. aasta septembris olemas. Tõenäoliselt püsis Kalana kabel kabelina 1945. aastani, mil nõukogude piirivalvurid selle lammutasid ja endale mere äärde paadikuuriks püstitasid.

Märgid kala sabal

Raamatus «Kalana. Ühe küla lugu» kirjutab Riho Saard: «Huvitavaks seigaks Kalana kabeli puhul on see, et kuna ta legendide järgi oli rajatud nn laevuritõotuse motiividel, siis ei ole kabelit pühitsetud pühale Nikolausele kui üle-euroopaliselt tunnustatud meresõitjate patroonile. See võib olla seletatav  sellega, et keskaegse ja uusaja alguse eesti talupoja suhe merega, ja eriti meresõiduga oli nõrk. Kaugetest meresõitudest olulisem oli siinsete vete kalarikkus. Kohalikud inimesed panid siin aluse omanäolisele kristianiseeritud kalakultusele, sulatades ühte ettekujutuse tehiskalast elava kalaga.

Kala on aga üks neid väheseid kristluse originaalseid sümboleid, mida pole üle võetud antiikreligioonidest. Kala oli varakatoliiklikul ajal Kristuse müstiline nimi. Kas Kalana elanikud võisid olla teadlikud sellest seosest?

Hiiumaa muuseumis säilitataval Kalana kabeli hõbekala pliiatsijoonistusel on kala sabal olevaid kullasepa initsiaale IHJN peetud seletamatul kombel just kalale ja Kristusele viitavateks. IHJN ei või mitte kuidagi anda tulemuseks kreekakeelset kala tähistavat sõna, mille algustähtedest saab tuletada Iesous Khristos Theou Hyios Soter ehk Jeesus Kristus Jumala Poeg Päästja.»

Kadri Pulk,
Hiiu Leht