Kaido Soom: õnneliku elu saladus on oma elule mõtte leidmine

2008. aasta suvel olin taas olukorras, kui vajasin Eesti Kiriku toimetusse uut teoloogilist konsultanti. Pöörasin pilgu Tartu ülikooli usuteaduskonna poole. Kõnetasin äsja teoloogiadoktori kraadi saanud Kaido Soomi, kes andiski nõusoleku tema jaoks uus amet vastu võtta.   

Nii algas meie koostöö ja sõprus, mis on ajaproovile vastu pidanud. Oleme koos reisinud, palju arutanud ja maailma parandanud, tööalaselt katsumusi ületanud, rõõmugi tundnud. Minu jaoks on Kaido usaldusväärne, tark ja alati optimistlik inimene, kes igast olukorrast väljapääsu leiab. Tema 50. sünnipäeva eel vestleme avalikult leheveergudel.

Kui rääkisin ühe sinu kolleegiga ülikoolist su lähenevast 50. sünnipäevast, oli ta üllatunud, et juba 50. Millega seletad oma nooruslikkust?

Kaido Soom: Ma arvan, et üks põhjuseid on selles, et olen oma elus õnnelik, sest saan teha, mida tahan. Iga kord, kui lähen kodust tööle, tunnen siirast rõõmu selle võimaluse üle. See on Jumala suur kingitus, kui leiad oma elule mõtte ja sihi ning saad end selles suunas rakendada. 

Oled kasvanud ja keskkooli lõpetanud Rakveres. Kuidas jõudsid kohe pärast kooli lõpetamist õppima usuteaduse instituuti?

Minu suhe kirikuga tekkis murdeeas, kui olin sunnitud mõtlema eksistentsiaalsetele küsimustele, elule ja surmale. Siis juhtusin kuulama ka välismaalt Eestisse kostvaid kristlikke raadiosaateid ja kogesin usulist pöördumist. Selle tulemusel hakkasin ka kirikus käima. See oli Nõukogude Liidu aja lõpp ja ärkamisaeg ei olnud veel tulnud. 

Kirikutes leidsin ka rakendust, Viru-Jaakobis Madis Oviiri juures ja Avinurmes Edgar Sermi juures. Olin 17aastane, kui pidasin esimest korda elus jumalateenistuse. Koguduseliikmed võtsid mind sõbralikult vastu ja toetasid. Nii tuli ka loogilisena samm asuda õppima usuteadust. 

On sinu valikutes olnud ka vanemate suunamist, toetust?

Vanemate armastus ja hoolitsus on elus olnud ülimalt olulised. Need määravad väga paljus inimese elutee. Kodu oli hoolitsev ja armastav.

Kõik õpingud kuni doktorikraadini oled läbinud töö ja teenimise kõrvalt. Mis on sind motiveerinud aste-astmelt kõrgemale tõusma?

Oi, sa ikka ei tunne mind piisavalt. Ma pole ju üldse karjääriinimene. Ma väldin teadlikult kõrgeid ametikohti ja tiitleid. On asju, mida ma suisa põlgan, nagu näiteks kõikvõimalikud autasud ja medalid. Ja seda eriti veel kirikus. Ristiinimesel on ainult üks võimalik võidupärg, mida ta võib saada, ja see ootab teda surma järel ning sellegi saab ta Jumala armust. Seda tavatses rõhutada ka peapiiskop Jaan Kiivit.

Ometi tähendab maine elu selle võidupärja poole pürgimist ja enda Jumala käsutusse andmist. Ja selle nimel tuleb näha ka vaeva. Doktorikraad on vajalik selleks, et töötada ülikoolis. See näitab, et oled keskendunud süstemaatiliselt teatud teemale ja saavutanud ka teadusvaldkonnas tulemusi. Doktoriõpingud mõjutavad maailma sügavuti analüüsima ja on olulised. Ma ausalt öeldes imestan, et kirikuinimeste seas on nii vähe neid, kes on saanud usuteaduses doktorikraadi. 

Sinu esimene kutsumus on olnud hingehoid ja sealtkaudu edasi doktoritöö kirjutamine noorte leeritööst. Kas selleks oled tõuke saanud Helsingi ülikoolis õppides? Või hoopis koos Sirje Kiivitiga Talu laagrikeskuses tegutsedes?

Doktoritöö oli täiskasvanute leeritööst, täpsemalt siis „Täiskasvanute leeritöö EELKs ja selle arengustrateegia koostamine“. Eks uurimisteema valik näitab alati ennekõike inimese väärtushinnanguid. Hingehoid tuli teemana seetõttu, et Randar Tasmuth omal ajal soovis, et õpetaksin usuteaduse instituudis hingehoidu ja siis viisin end sellega ka kurssi. 

Hingehoid on oluline teema kirikus ning üks võimalikke inimese toetamise ja kontakti leidmise viise. Leeritöö on aga kiriku jaoks elu ja surma küsimus. Kuidas suudetakse leerikoolis inimest kõnetada? Kas jäädakse vaid teadmiste jagajaks või saadakse maailmavaate kujundajaks? Sirje Kiivit oli väga motiveerunud ja samas hea metoodikaga. Selliseid inimesi kirik vajab. 

Vaimulikuna oled teeninud mitmeid kogudusi Eestis, Soomes ja Venemaal. Kas keelteoskus tuleb vaimulikutöös kasuks?

Nelipüha päeval andis Jumal kõnelda ja kuulda inimestele sõnumit Jumalast oma enda emakeeles ja keel on seega oluline. Usuline ja hingehoiukeel eeldab kõrgeimat taset. Tuleb leida sõnade taga olev mõte, teksti sügavaim tähendus ja see on raske. Aga selle poole oleks vaja pürgida. 

Mida pead oma paljudes kiriklikes ülesannetes oluliseks?

Ma arvan, et oluline on olla sillaehitaja teoloogia ja kiriku vahel. See tähendab vahendada teaduskonna üliõpilastele uusimaid arenguid kirikus ja samas vahendada kirikusse uusimaid teoloogilisi teaduslikke tulemusi. Selles protsessis on huvitav osaleda. 

Tartu ülikooli usuteaduskonna õppejõuks tulid 2003. a Vigalast, kus olid kogudust teeninud kaheksa aastat. 2008. aastast oled olnud ka Eesti Kiriku teoloogiline konsultant. Lisaks on sul muidki tööalaseid kohustusi. Kuidas tuled sellise rööprähklemisega toime?

Rööprähklemine on paha sõna. Mitmekülgsus oleks parem sõna. Ülikoolitöö niigi on huvitav: seal on oluline nii õppetöö, teadustöö kui ka mingil määral administratiivne töö. Nii ei hakka igav. Uuemaid teadustöö kogemusi jagad loengutes ja üliõpilastega vestlemine toob aktuaalseid teemasid, mida seejärel vaadata teaduslikust perspektiivist. 

Töö kirikus loob kontakti reaalse inimesega, nagu ka töö ajalehes. Ja lõppude lõpuks see polegi töö, vaid pigem on tegu oma missiooni täitmisega siin maailmas. Ning see on põnev ja tore.

Mida on sulle õpetanud lehetöö?

Eesti Kirik on päris tore leht. Ja väga väikese materiaalse ressursiga on saavutatud üllatavalt positiivne tulemus. Selles protsessis osalemine on suur vastutus. Ja vast töötajate pühendumise ja motivatsiooni väärtustamine on asjad, mida see lehetöö on õpetanud. 

Kuidas sisustad oma vaba aega?

Vaba aeg on oluline. Käin iga päev trennis. Olen kogenud, et trenn defragmenteerib aju. See on oluline. Teine asi on reisimine. See annab võimaluse eemal olla ja tagasi tulles vaadata asju teise pilguga. Reisin ma alati odavalt ja odavate lennupiletite otsimistki võib harrastuseks pidada. :)

Sirje Semm

Kaido Soom

Sündinud 7. juunil 1972

Ordineeritud diakoniks 05.05.1992, õpetajaks 24.09.1995

Haridus:

Rakvere 1. keskkool 1990

EELK Usuteaduse Instituut 1995

Helsingi ülikool (mag theol.) 2002

Tartu ülikool (dr theol.) 2007 

Teenistus ja töö:

1992–1994 Viru-Jaakobi koguduse diakon

1995–2003 Vigala Maarja koguduse õpetaja

1996–2003 Kivi-Vigala põhikooli usuõpetuse õpetaja

1999–2007 usuteaduse instituudi õppejõud

Alates 01.09.2003 Tartu ülikooli praktilise teoloogia lektor, usuteaduskonna täiendusõppe programmijuht 

Alates 1.08.2008 ajalehe Eesti Kirik teoloogiline konsultant 

Alates 2003 EELK Tartu praostkonna vikaarõpetaja

Täitnud või täitmas muid ülesandeid:

kirikukogu liige, vaimulike konverentsi juhatuse liige, liturgiakomisjoni liige, õpetuskomisjoni liige, misjonikomisjoni ja vaimuliku ameti komisjoni liige, Eesti Kiriku kolleegiumi liige ja esimees

Elu moto: Elada elu nii, et minust jääks mingi väike hea jälg siia maailma.

Pildigalerii: