Kaksikutest kirikumuusikud Tiina ja Maris

Tiina Luhamets ja Maris Lend on mõlemad muusikapedagoogid ja terve elu kirikus aktiivselt tegutsenud muusikud. Neil on palju erinevusi alates sellest, et lapsena oli üks valge-, teine mustapäine, neil olid erinevad huvialad ja erinev iseloom, praegu elab üks Tartus, teine Tallinnas. Mis on neil aga ühist? Enne, kui neid võis hakata ühendama muusika, ühendas neid sünnipäev – Tiina ja Maris on kaksikõed.

Arstide perest sirgusid muusikud
Terve kooliaja on nad klassipingis kõrvuti istunud, kodus ühte tuba jaganud, koos kirikus käinud ja kandnud ühesuguseid kleite. Juhtus sedagi, et kaks noormeest kohtusid ühe ja sama akna all – mõlemal plaan sünnipäevalast üllatada. Alles abiellumine viis kaksikõed eri teid. Noor kirikuõpetaja Joel Luhamets viis Tiina Kuressaarde, sealt edasi Põltsamaale ja siis Tartusse.
Marisel läks lihtsamini: tollane üliõpilane Enno Lend ei viinud Marist kaugemale kui Nõmmele. Nii on Marise koduks tänase päevani jäänud Tallinn.
Tallinnas on ilmale tulnud nii Tiina ja Maris kui ka nende noorem õde Siiri, kellest samuti sirgus muusik. Siiri Rebane on organist ja koorijuht Vancouveri anglikaani kirikus ja koorijuht katoliku koolis. Tiina ja Marise esimesed viis eluaastat möödusid Tapal.
Seal kohtusid kaks arsti – hiidlasest ema Vaike Tammeste ja Virumaa juurtega isa Heljut Kapral. Kooli läksid õed Kapralid juba Tallinnas, lõpetasid muusikakeskkooli ning konservatooriumi: Tiina viiuli, Maris klaveri ja flöödi erialal. Hiljem on Maris lõpetanud ka kirikumuusika kooli organisti ja koorijuhina.
Rääkides Tiina ja Marise ühisosast, tuleb minna ajas mitu sammu tagasi. Kirjandusmuuseumis on praegu hoiul helisalvestis aastast 1914, mil Cyrillus Kreek vaimulikke rahvalaule kogus. Nimetatud aastal sattus ta Harjumaale Nissi kihelkonda Laitse valda, kus toona 84aastane Hans Gerlet (1830–1918) laulis noorele heliloojale ette mitu vaimulikku rahvaviisi, neist tuntum algab sõnadega «Oh kui õndsad on need pühad taevas …».

«Oh kui õndsad on need pühad taevas …»
Hans Gerlet ehk Otsari Ants oli mees, kes pühapäevahommikuti pärast sööki oma perele palvetundi pidas. Koduses koguduses oli üle kümne inimese, enamjagu lapsed. «Laul kõlas küll vägevalt, kui niisugune kogudus üksmeelselt laulis,» meenutas palvetunde pojapoeg Kustav Järvlepp (1907–1988), kellest hiljem sai köster Nõva koguduses. «Tuntumad viisid tulid mitmehääleliselt ja nauditav oli õdede kõrval koos aldi viisi pidada, kuna aastad veel mehe häält ei lubanud teha.» Kui vanaisa 88aastasena suri, jätkas palvetundide pidamist tema poeg Hans Järvlepp – Tiina ja Marise vanavanaisa.
Hans (1863–1943) oli puhas tenor, tema kaasa Tiina (1867–1961) aga ilus ja kõrge kandev sopran. Koos laulsid nad kooris, esinesid koolimajas ja kirikus. Nende repertuaar oli lõputa. Jumalateenistustel nad lauluraamatut ei tarvitanud. Laste arvates oli emal-isal terve lauluraamat peas. Veel 90aastaselt laulis Tiina Järvlepp üksi voodi äärel istudes kõik laulud peast.
Oma lastele juhatasid nad samuti kätte kirikutee, laulmine tuli pealekauba. Nii laulsid Hansu ja Tiina lapsed. Tütar Helene (1898–1980) abiellus kooliõpetaja August Tammestega (1890–1967), kelle juhatatavas kooris oli ta laulnud. Lauluarmastuse pärisid ka Helene ja Augusti lapsed. Neist esimene, Vaike (1924–2002) oli Tiina ja Marise ema. Vaike õppis Tartu ülikooli arstiteaduskonnas ning oli ühtlasi Salme Kanni lauluõpilane ja Tartu Pauluse kiriku naisansambli liige. Tallinna Jaani kiriku kooris laulis Vaike seni, kuni sai kutse juba taevastesse kooridesse.

Igapäevane töö Jumala auks
Nii Tiina kui Maris on alati õpetanud lapsi, mänginud kirikutes orelit ja juhatanud koore. Marise heliloomingusse kuuluvad «Piiblilaulud», mida praeguseks on ilmunud juba kaks osa. Lisaks on ta kirjutanud lastelaule, koorilaule ja ühe lastemissa. Tiina on loonud paljudele lauludele eestikeelseid tekste. Suureks toeks kirikutöös on ta olnud oma kirikuõpetajast abikaasale.
Nii Tiina kui Maris teevad rõõmuga oma tööd seal, kus neid vajatakse, kus on koguduses töökäsi seni puudu tulnud. «Eks kirikutöös ole igas valdkonnas nii, et ei tohi tegelda üksnes sellega, mis iseennast vaimustab,» leiavad õed, «vaid tuleb alati ka tähele panna, milline on koguduse vajadus. Rahva olukord ja vajadused muutuvad. Kirikus ei võeta endale ülesandeid – Jumal on see, kes kutsub ja tema annab siis sellele tööle ka oma õnnistuse.»
Kristjan Luhamets

Tiina Luhamets
Sündinud 8. oktoobril 1957 Tallinnas.
Konfirmeeritud 1977 Tallinna Jaani kirikus.
Tiina ja Joel Luhamets laulatati 1977.
Kolm last: Kristjan, Katrin ja Eva-Liisa.
Kaks lapselast: Jakob ja Helene.
Tiina on õpetanud viiulimängu Kuressaare, Põltsamaa ja praegu õpetab Tartu muusikakoolides ning on organisti, koorijuhi ja pühapäevakooliõpetajana töötanud Kuressaares ja Põltsamaal, praegu Tartu Pauluse koguduses.

Maris Lend
Sündinud 8. oktoobril 1957 Tallinnas.
Konfirmeeritud 1977 Tallinna Jaani kirikus.
Maris ja Enno Lend laulatati 1979.
Kuus last: Maarian, Kristina, Andreas, Mariliis, Mattias ja Johann-Gustav.
Maris on õpetanud klaveri- ja flöödimängu Tallinna 20. keskkoolis ja huvikeskuses Kullo. Olnud Ellerheina mudilaskooride kontsertmeister ja ABC stuudio muusikaõpetaja. Praegu juhendab flöödiringi õpilasi. Organisti ülesannetes Tallinna Oleviste ja Nõmme Rahu koguduses. Lastekoori juhatanud Nõmme Rahu koguduses ja praegu Tallinna Jaani koguduses. Annab kontserte erinevates kammerkoosseisudes, mängides klaverit, orelit ja flööti.