Kalmistukultuuri uurimise majakas
(lisatud prof Rohtmetsa kommentaar)
/ Autor: Kätlin Liimets / Rubriik: Elu ja Inimesed / Number: 26. märts 2025 Nr 12 /
Viljandi Muuseumi toimetiste sarjas on ilmunud raamat „Meil ei ole siin jäädavat linna“, mille koostas koos kaasautoritega EELK kirikuvalitsuse arhivaar Janis Tobreluts.
Rohke pildimaterjaliga kõvakaaneline kaunis pea 200-leheküljeline teos sisaldab Viljandi linna ja kihelkonna kalmistute lugu. Kommentaaris Eesti Kirikule ütleb kirikuloo professor Priit Rohtmets tunnustavalt, et tegu on otsekui majakaga, mis näitab, kuidas võiks ja tuleks kalmistukultuuri uurida ja sellest kirjutada.
Nõnda saavad lugejad selle majaka valguses osa kaheksa suurema kalmistu, seitsme erakalmistu, likvideeritud kalmistute ja erinevate matmispaikade ajaloost. Kirjeldused on põnevad, varustatud rohkete illustratsioonide ja joonealuste viidetega.
Põhirõhk teoses on Viljandi Vanal kalmistul, mille infotahvli vahetamisest 2010. aastal raamatu tegemise protsess ka alguse sai. „Minu meelest on Viljandi Vana kalmistu väga eriline eelkõige oma vaheldusrikka maastiku, läbimõeldud planeeringu, nooblite perekonnaplatside ja esinduslike hauatähistega, mis kõik kõneleb omal moel Viljandi linna ja kihelkonna loost,“ jagab raamatu koostaja Janis Tobreluts.
Kunstiajaloolase Reet Piusi kirjutatud peatükis „Kunstiteosed Viljandi Vanal kalmistul“ saab ülevaate, millised memoriaalkunsti teosed väärivad erilist tähelepanu. Kindlasti tasub üles otsimist August Weizenbergi loodud kogu Eesti kalmistukunsti kontekstis erilised hauatähised „Lootus“, „Rahuingel“ ja „Naine ankruga“.
Teosest kaks kolmandikku on Vanale kalmistule maetute elulugude päralt. Osa saab näiteks kindral Johan Laidoneri isa Jaak Laidoneri, 2008. aastal Rootsist ümber maetud kirikuõpetaja Jaan Lattiku, aga ka Gori Tamme eluloost. Viimane oli taluperemees, kelle maadel kasvava tamme on tuntuks teinud Eduard Viiralti graafiline teos „Viljandi maastik“. Kild killu haaval 500 inimese eluloost saab täiendust kogu paikkonna lugu.
Raamatu kaasautorid on Jaak Pihlak, Reet Pius, Heiki Raudla ja Maret Tomson. Ajaloolised fotod on pärit Viljandi Muuseumist, Rahvusarhiivi filmiarhiivist ja Eesti Rahva Muuseumi kogust ning erakogudest. Fotode autorid on hiljuti Viljandi praostkonna aasta töötegija tiitli pälvinud Jaan Männik, Jaak Pihlak ja Janis Tobreluts.
Teose väljaandmist toetasid Viljandi linn, Viljandi vald, Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupp. Raamatut saavad huvilised soetada Viljandi Muuseumist ja raamatukauplusest „Raamatukoi“.
