Kaplaniteenistuse 30. aastapäev
/ Autor: Liina Raudvassar / Rubriik: Sündmused, Uudised / Number: 12. november 2025 Nr 41 /
Mardipäeval, 10. novembril oli Tartu Pauluse kiriku ees ja sees liikumas rohkelt laigulises välivormis mehi ja naisi – Kaitseväe peakaplan Ago Lilleorg ja Kaitseliidu peakaplan Peeter Paenurm kutsusid kaplaneid tähistama kaplaniteenistuse 30. aastapäeva.
Kaplanid ise peavad alguseks 5. juunit 1995. aastal, mil astus peakaplani ametisse Ameerika Ühendriikide õhuväe reservkaplan kolonel Mihkel Viise, kes koos sõjaväelasest vaimuliku Tõnis Nõmmikuga aitas taastada kaplaniteenistuse taasiseseisvunud Eestis.
„Algusaastad polnud kerged. Ka meie kirikud ei mõistnud siis väga selgelt, mis ja milleks kaplaniteenistust vaja on,“ nentis peakaplan Ago Lilleorg ja lisas, et aeg on toonud muutuse ja täna jäävad vähemusse need, kes selle kaplaniteenistuse küsimärgiga seovad.
Tartu Pauluse kiriku krüptis rääkis 30 aasta tagustest ja järgnevate aastate sündmustest Kaitseväe endine peakaplan Taavi Laanepere. Jagades oma mälestusi kutsus ta ka kohalolijaid lisama omad mälestused.
Spontaanseid mälupilte aitas õgvendada kohal olnud endine peakaplan Tõnis Nõmmik, kelle teened on väga suured kaplaniteenistuse vormi loomisel. Nii, et see oleks vastavuses NATO nõuetega, millega Eesti 2004. aastal liitus. Selge oikumeeniline mõõde, mille tulemusel täna teenivad kõrvuti kaplanid erinevatest Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikutest, sai paika just toona.
Tänupalvusel pidas kõne kaplan Priit Tamm metodisti kirikust, kes võttis mõtiskluse aluseks kirjakoha, mis on juhtsalmiks kaitsejõudude kaplanitele: „Ei ole olemas suuremat armastust kui see, et keegi annab elu oma sõprade eest.” (Jh 15:13)
Palvuse lõppedes tunnustati ordenitega kaplaniteenistuse loomisse ja tegevusse pühendunud kaplaneid Raivo Nikiforovit, Eduard Kakkot ja Veljo Kapteini.
Tervituse andis üle kaplanitega päeva veetnud EKNi president peapiiskop Urmas Viilma. Ta nimetas kaplani ametit eriliseks: tuleb olla vaimulik seal, kus inimeste julgus ja usk pannakse kõige rohkem proovile.
Viilma sõnul kandsid kaplanid vabadussõja päevil kaasas evangeeliumi ja rahvuslikku eneseteadvust. Lisandunud on märksõnad kaitsetahe ja hingehoid. „Soovin, et rahval oleksid olemas alati need, kes oskaksid palvetada seal, kus palvet kõige rohkem igatsetakse,“ lõpetas peapiiskop Viilma ja soovis, et kaplanil oleks „südames rahu ja silmis valgus, millel ei ole varje“.
Veel andsid õnnitlused üle Kaitseliidu Lõuna maakaitseringkonna ülem kolonel Raivo Kütt, politsei- ja piirivalveameti peakaplan Valdo Lust ja Eesti Metodisti Kiriku superintendent Robert Tšerenkov.
Liina Raudvassar
Galerii fotod: Liina Raudvassar
