Kas kaplaniteenistusest saab reservteenistus?

Eesti Kirikule antud selgitustes toonitab kaitseväe peakaplan kolonelleitnant Gustav Kutsar, et kaplaniteenistus on vajadusel valmis koondamisteks, aga kindlasti mitte nii suurteks, nagu seda näeb ette kaitseväe juhataja kärpeplaan.

Peakaplan Kutsar toonitab kahte mõtet. Esiteks, et ta sai kaplanite koondamisplaanist teada sama ootamatult kui löögi alla sattunud orkestrandid. Teiseks, et ta saab olukorda kommenteerida vaid selle info põhjal, mida omab hetkel, kuna juba homne päev (intervjuu toimus 20. mail – L. R.) võib tuua uusi arenguid. Veel rõhutab ta, et on oma ametist tulenevalt lojaalne nii kaitseväe juhatajale kui ka kiriku juhtidele. Ja veel, et „kaitseväes on käsk täitmiseks“.

Käsk on täitmiseks

Mis kaitseväes elementaarne, võib tsiviilelus tunduda ka harjumatu. Et käsuliin on kindlalt paigas ning hierarhia vääramatu. „Kui juhataja ütleb, et need on vajalikud ning võimalikud kärpekohad, siis on see alus, millelt tegutseda,“ selgitab peakaplan Kutsar kaitseväe juhataja Martin Heremi korraldust kommenteerides. 

Ta räägib, et kaplanaadi seisukohalt on oluline 4. juuni, mil kaitseminister peab kärpeettepanekutega minema valitsusse ja ootame hetkel tollest päevast uut informatsiooni juurde.

„Oleme arvamusel, et oleme valmis tegevkaplanite koosseisu vähendama maksimaalselt kolme-nelja isikuni, mitte rohkem. Selle koosseisuga suudaksime enam-vähem garanteerida usuvabaduse tagamise kaitseväes, liitlaste religioosse toetuse ja kriisidele reageerimise, aga kui ametisse jääb vaid üks kuni kaks tegevkaplanit, siis jääme üsna ruttu jänni,“ selgitab Gustav Kutsar ja lisab: „Üksi ametis olev tegevkaplan põleks minu hinnangul läbi esimese poole aastaga.“ Ta nendib, et „paberi peal ja Exceli tabelis on asjad tihti reaalsusega võrreldes nihkes“.

Kaplaniteenistus jääb

Peakaplan nimetab, et hetkel ei räägita kaitseväe kaplanaadi likvideerimisest ning täpsustab: „Kaplaniteenistus ei kao, kuid  kaplanite arvu tegevkoosseisus vähendatakse 80%.“ 

Püüdes kirjeldada, mis juhtub, kui kaplaniteenistus muutub sisult reservteenistuseks, jääb Kutsar napisõnaliseks: „Kuidas hakkab elu toimima, kui läheme üle uuele süsteemile, sellest saaksin täpsemalt rääkida alles poole aasta pärast.“ 

Peakaplan selgitab, et igal aastal on kaplanitele püstitatud väga konkreetsed ülesanded ja määratud nende täitmise tasemed.

„Võtan omaks kriitika, et on kaplaneid, kes töötavad minimaalse koormusega ja kelle puhul on tekkinud küsimus, milline on nende töö efektiivsus. Samas on kaplaneid, kes on ülihõivatud. Meil on ebavõrdsus koormuses, mis õigustab vajaduse süsteem üle vaadata ning osaliselt kohti kärpida,“ tunnistab Gustav Kutsar ja annab oma võimalustest selge ülevaate: „40% kärpeplaaniga saaksin hakkama, 60% kärbetega – noh, veaksin ka välja, aga 80% kärpeid panevad löögi alla mitmes valdkonnas tegutsemise, kus praegu oleme olulises juhtivas rollis.“

Tegevkaplanid reservi

Plaan, mida hetkel esitletakse, näeb aga just nimelt ette 80protsendilist koondamist. Selle alusel jääks sügisest kaitseväe kaplaniteenistusse alles kaks tegevkaplani ametikohta, ülejäänud kaplanid suunatakse reservi. Kaitsevägi hakkab vaimulikku teenust sisse ostma. Ametisse jäävate kaplanite töö osaks saab tegevust koordineerida. 

„Kirikujuhid on mulle toonitanud, et kui kaplanid arvatakse reservi, siis nad liiguvad minu kui peakaplani alluvusest tagasi oma kiriku teenistusse ning ma pean neid vajadusel sealt n-ö välja kauplema. Nende esmane motivatsioon ei ole siis enam seotud kaitseväega, vaid oma kogudusega. On mõeldav, et osa reservi arvatuid loobub sellest staatusest, näidates sellega oma nördimust kärpeplaani suhtes,“ kirjeldab Kutsar võimalikku tagasilööki, mille võib kaasa tuua hetkel kavandatav kärpeplaan. 

Liina Raudvassar