Kas Petseri kiriku laevuke hõljub tormituules?

Teisel pool Eesti piiri paiknev EELK kogudus ja Eesti iseseisvuse ajal, 1926. a ehitatud kirikuhoone on oma asukoha tõttu läbi elanud keerulisi aegu. Omaaegse Vastseliina õpetaja Nathan Aunverdti initsiatiivil rajatud kogudus jäi 1946. aastal koos Laura ja Kallikvere kogudusega Vene NFSV territooriumile.
Erinevalt Peterburi Jaani kirikust on ajalooline kirikuhoone järjepidevalt koguduse kasutuses olnud. Omanikuta hoone seisus teeb aga keeruliseks pühakoja ning seal paikneva oreli hooldamise. Juba aastaid on kogudusele probleemiks ja üheks jätkusuutlikkuse takistajaks ka keel. Teame sedagi, et vene hingele on kõige lähedasem õigeusu, mitte luteri kirik: Petseri linna vaimulik hingamine on alati käinud läbi kloostri.
Praegu kord kuus toimuvatele eestikeelsetele jumalateenistustele kogunev hulgake on ühe käe sõrmedel kokku loetav. 2006. aastal suleti Petseri eestikeelne kool, mis oli ainus eesti keeles haridust andev üldhariduskool väljaspool Eestit. Kuidas käib tulevikus eestikeelse koguduse käsi, on Jumala teada ning mitmete südamemure, palveteema ja tegutsemise innustaja.
Kirikukontserdid
2007. aasta kevadest korraldab kirikus kontserte Petseri koguduse endise jutlustaja Elmet Vaaksi ja Toomas Russaku rajatud MTÜ Rohuaia Rist, tehes pidevalt koostööd Petseri rajooni administratsiooniga. Kontsertide toimumise kuupäevad on administratsiooni valitud ja seoses kohalikele oluliste tähtpäevadega, nt linnapäev, perepäev, iseseisvus- või eakate päev.
Kontsertide eesmärgiks on teavitada Petseri rahvast luteri kiriku väärtustest ja ajaloost ning pakkuda kontserdielamusi. Elmet Vaaksi pilk möödunud aastate ettevõtmistele ja kordaminekutele selgitab järgmist: toimus 37 kontserti, külas käis 162 artisti (vokalistid, organistid, instrumentalistid) ning kuulajaid oli umbes 3790.
Elmet Vaaksi sõnul kannavad need kontserdid eesmärki kuulutada rõõmusõnumit ja head läbisaamist rahvaste vahel, mis piirioludes on  tähtis. Samuti on korraldajate sooviks pakkuda Eesti muusikutele esinemisvõimalusi ja vaimulikele tingimusi kuulutustööks – aeg-ajalt toimuvad venekeelsed jumalateenistused enne või pärast kontserti.  Petseri kirik eesti kultuuri keskuseks kujundada – nii nagu Jaani kirik Peterburis –, see on korraldajate suureks eesmärgiks.
Käesoleva aasta augusti keskel kirjutasid Eesti piiriäärsed vallad ja Petseri linn alla kokkuleppele remontida 1926. aastal Eesti Vabariigi poolt ehitatud Kaitseliidu maja ja rajada sinna eesti-vene kultuurikeskus. Ka nõukogude ajal oli hoone kasutusel kultuuripaleena. Remonti rahastab Eesti-Läti-Vene ülepiirilise koostöö programm.
Elmet Vaaks loodab, et loodud liit avaldab positiivset mõju ja avab uusi võimalusi kirikukontsertide korraldamisel.
Vaatamata suhteliselt napile reklaamile saabub lisaks kohalikele kuulajaid Pihkvast ja Peterburistki, bussitäis läbisõitvaid turiste kiriku poole suundumas pole samuti kohalikele võõras pilt. Enim rõõmu teeb korraldajatele umbes 30 alalist kontserdikülastajat, keda tahaks pidada mitteformaalse koguduse algeks.
Esinejad kontsertidest Petseris
Möödunud aastate jooksul on kontserte andnud paljud Eesti kirikumuusikud, igal suvel lisandub sellele sõpruskonnale veel paar uut nime. Tiia Tenno ja Hille Poroson on koos lastega aastaid muusikaliselt külakosti toonud, head sõbrad on organistid Kersti Petermann, Kristel Aer, Toomas Trass, Elke Unt, Kristiina Nagel, Aaro Tetsmann, Denis Kasparovitš, Piret Stepanov, Merike Saaremets, Tuuliki Jürjo, Anneli Klaus.
Menukaid kontserte on andnud ka Nõo mees­ansambel, Jaani koguduse lapsed ja Maris Lend, Doxa Lääne-Nigulast, Dionysus Puhjast, muusikud Narvast ning Venemaalt. Kohalike seas on eriti populaarne orelimuusika.
Kui allakirjutanu 14. augustil koos kahe lauljaga kontserti andis, üllatas meid lisaks erakordselt soojale vastuvõtule kuulajate rohkus – ligi 500 inimest ning rahva asetumine näoga orelirõdu suunas. Palju nostalgilisi tundeid tekitas vene keel ja elukorraldus, väga meeldiv oli kogeda korraldajate külalislahkust.
Ka organist Denis Kasparovitši sõnul on publik erakordselt soe ja tähelepanelik. Orel suudaks tema sõnul poole enam, kui vaid remont saaks ära tehtud. Organist Anneli Klaus Tartu Peetri kogudusest elab kogu südamest Petseri tegemistele kaasa, sest «kui inimesed on nii hingega asja juures, siis see lausa kutsub neile abiks olema. Meie saame neid sel moel aidata, et hoiame orelit elus, loome sõrmitsedes ilu. Kuulajad näitavad Petseris väga selgelt välja, kui väga nad rõõmustavad selle üle».
Viimased paar aastat on Anneli Klaus õpetanud muusikakooli tütarlapsele orelimängu, sügisest jätkab tütarlaps õpinguid organist Urmas Taniloo käe all. MTÜ Rohuaia Rist loodab koolitada nii Petserisse päris oma organisti.
Laulja Katre Kõiva sõnul on Petseris kultuuride kokkupuuteid silmaga näha. 13. augustil, Petseri linna päeval, läbi suveöise rahvarohke linna kiriku poole kõndides oli tajuda ehtvenelikku lusti ja sõbralikkust. Kirikukontserdil andsid üllatavalt tooni noored ja lapsed.
Laulja Laili Jõgiaasa arvates oli selgesti tunda, kui oodatud sündmus meie kontsert oli. Eestlased tulevad harva sel viisil tänama ja esinejaid otsima nagu vene rahvuse esindajad. Kirik on üllatavalt heas seisus, vaatamata pikemaajalisele üksindusele, ja oreli kõla paitab kõrva.
Kogudus aulises paigas
Petseri koguduse hooldajaõpetaja Andres Mäevere sõnul on kontserdid heategu Petseri ja Pihkva inimestele ning märk eesti kultuuri kohalolekust. Kuigi kirikuhoone on valdavalt üksi, annab ta oma kohalolekuga märku aulisest paigast.
Kas Petseri kirik ja kogudus hõljuvad tormituules? Võru praostkonna praosti Urmas Nageli sõnul on Petseri koguduse elu stabiilne – nii nagu sellistel väikestel kogudustel ikka. Kõigile probleemidele lahendusi leida pole lihtsalt võimalik. Praegu võib nimetada Petseri kogudust kontsertkoguduseks.
Anna Humal

Petseri Peetri kirik ja kogudus
Juba 19. sajandil elas Petseris eesti kogukond ja esimene eestikeelne jumalateenistus peeti seal 1897. aastal.
Välja kasvanud Vastseliina abikogudusest, kiriku ehitust juhtis Vastseliina õpetaja Nathan Aunverdt.
Punastest tellistest pühakoja pühitses 19. septembril 1926. aastal piiskop Jakob Kukk. Mahutab koos rõdudega kuni 600 inimest.
Kirik on praegu Pihkva oblasti kultuuriosakonna omandis.
Petseris on kõigil sõjajärgsetel aastatel kuulutatud jumalasõna eesti keeles. Kogudus kuulub Võru praostkonna koosseisu.
Jumalateenistused on üks kord kuus, teenib õpetaja Andres Mäevere Võrust.
Koguduses on 18 annetajaliiget siin- ja sealpool piiri.
Kauaaegne juhatuse esimees oli Mart Kallas, nüüd täidab seda kohta Roman Grušin.
Kahe manuaali ja 21 registriga orel on vendade Kriisade ehitatud.

Pildigalerii: