Käsmu rahupaik sai laienduse

Täna kell 17 pühitseb peapiiskop Urmas Viilma Käsmu kalmistu laienduse ja kolumbaariumi. 

Käisin pühitsetavat maa-ala vaatamas läinud nädala reedel. Jalutades kalmistu uues ja vanas osas kuulasin tänulikult õpetaja Urmas Karileedi ning koguduse juhatuse esimehe Heino Laanemetsa ja tema abikaasa Maisi, põlise käsmulase selgitusi.

Ligi 700 m² maad ostis kogudus 2019. aastal kalmistu ja kirikuga piirneva talu pärijalt. „See sai võimalikuks eelkõige tänu Jumalale ja heade inimeste abile,“ ütles õpetaja.

Koguduse vastutus

Kes Käsmus käinud, teab, et 158 aasta vanune kirik asub keset kalmuaeda. Õp Urmas Karileet usub, et kalmistu tekkis koos külaga vahetult enne reformatsiooni. Tänapäeval on ajaloo- ja ehitismälestisena arvel oleva kalmistu omanik kogudus. Haljala vald maksab kalmistu hooldajale Hugo Lepikule palka. 

Kalmistul, kus ligi 500 hauakohta, on sajandite jooksul pereplatsidele peale maetud ja uusi hauakohti on üksikuid. Needki raskesti kasutatavad maapõues peituvate suurte rändrahnude tõttu. Seega hakkas kogudus juba 2014. aastal mõtlema kalmistu laiendusele. Kohalik suvitaja arhitekt Mattias Agabus tegi kolm varianti kalmistu laiendamiseks, mis siis kogukonnas läbi arutati. Täna on teostunud külakogukonna poolt eelistatud ja heaks kiidetud variant.

Kalmistu laienduse ja kolumbaariumi projekti koostas maastikuarhitekt Tiina Tuulik, kes on Eesti kalmistukultuuri parimaid tundjaid. Betoonist urniseina tegemiseks ja paigaldamiseks kuulutati välja hange ja töö tegija Concrete Products OÜ leiti Hiiumaalt. Projekteerimistöid juhtis arhitekt Ike Volkov. 

Vana ja uus ühendatud

Ostetud krundil telliti lammutus- ja tasandustöid, alles jäeti üks vana ait tööriistade hoidmiseks ja õunapuu „Liivi kuldrenett“, juurde istutati iluõunapuud „Agust Vaga“ ja „Signe“ ning elupuuhekk. Alles jäi ka leinakask, mis tulevikus saab olema kalmistu väravapuuks. Maisi ja Heino Laanemetsa töödki on siin olnud omajagu. 

Praegu on esimese etapina paigaldatud kolm urniseina moodulit kokku 63 urnikambriga, aga võimalus on neid mooduleid veel kuus juurde tellida ja paigaldada. Ühes urniseina moodulis on kokku 21 urnikambrit, kuhu igasse neist mahub neli tavamõõdus urni. Ette on nähtud ka tuha puisteala, kirstumatuse ala 40 hauakohale ja hoiuala vanadele raudristidele. Midagi ka elavatele kasutada – nimelt on plaan ehitada kogudusemaja kalmistu laienduse tänavapoolsele küljele.

Urmas Karileet ütles, et Käsmu sai endale esimese maakoguduse kalmistu juurde rajatud kolumbaariumi, aga Eestis on see viies: kaks on kirikus (Tori ja Tartu Pauluse) ning kaks väljas (Metsakalmistul ja Jõhvi kalmistul).

„Kolumbaariumis olevate urnikambrite kasutamine toimub koguduse ja kasutaja vahelise rendilepingu alusel,“ selgitas õpetaja. „Koguduse juhatus on kinnitanud kolumbaariumi kasutamise eeskirja ja hinnakirja ning urnikambri kasutamise rendilepingu. Urnikambri rendi tasu on 2022. aasta hinnakirja järgi 50 eurot esimesel aastal ja 40 eurot igal järgneval aastal. Urnikambri rendi ettemaks 25 aastaks on hetkel 1000 eurot. Urnikambrit on võimalik rentida ka lühemaks ajaks.“

Käsmu küla on Haljala valla suurimaid külasid, kus püsielanikke on ligikaudu sadakond. Käsmu kalmistul on matusekohtade arv piiratud, aga ilus kalmistu mere lähedal võiks olla viimseks puhkepaigaks ka kaugemal elanud inimestele. Nüüd on uus ja vana kalmistu ühendatud ja koguduse juhatus on seda meelt, et nemad kellelegi, kes soovib siia külakolumbaariumisse viimse rahupaiga leida, takistusi ei tee. 

Käsmu vanal kalmistul asjatundjatega jalutades oled kui keset eesti kultuurilugu ja meremeeste lugu. Külavahel jalutades võid kohata palju toredaid inimesi, aga see oleks juba hoopis teine lugu.

Sirje Semm

Käsmu kalmistu

Eesti kalmistute üheks väljapaistvaimaks hauatähiseks on Juhan Raudsepa pronksist põlvitav tütarlaps, käes vaas lilledega (1937). Skulptuur on püstitatud laevakapten Oskar Tiedemanni noorelt surnud tütre Signe hauale. Töös taotleti portreelist sarnasust ja nägu modelleeriti Signe õe järgi.

Käsmu on kaptenite küla. Viimse rahupaiga kalmistul on leidnud ligi sadakond Käsmu merekoolis õppinud kaptenit ja tüürimeest. 

On ajaloo- ja ehitismälestisena kaitse all.

Vanas osas on u 500 hauaplatsi.

15. juunil 2022 võeti kasutusele laiendus koos kolumbaariumi I etapiga.