Katedraalid – tarkuse istmed
/ Autor: Arho Tuhkru / Rubriik: Sündmused, Uudis, Uudised / Number: 18. veebruar 2026 Nr 7 /
Selle aasta küünlakuu esimesel nädalal toimus Inglismaal Exeteris taaskord Põhja-Euroopa katedraalide konverents.
Üle aasta toimuv kokkutulek seob omavahel ligi 40 Põhja-Euroopa katedraali, hõlmates vaimulikke ja töötegijaid, sealhulgas Saksamaa, Suurbritannia, Iirimaa, Soome, Rootsi, Norra, Islandi, Hollandi ja Baltikumist Eesti Tallinna piiskoplikku toomkirikut.
Katedraali ehk toomkiriku positsioon nii kirikumaastikul kui vaimses plaanis on läbi paljude sajandite olnud erinevatel aegadel väga erineva kaaluga. Olles viibinud kaks aastat tagasi Rootsis Lundis, kus katedraali vanuseks on 900 aastat ja katedraalist on välja kasvanud ülikool, oli väga selgelt tunda toomkirikut kui tarkuse hälli koos sinna juurde kuuluvate pärimuslugude ja aardekambritega.
Lundil on olemuslik side Eesti kultuurilooga alates ristiusustamisest kuni 20. sajandi teise pooleni, saades pärast II maailmasõda Eesti pagulastele ülioluliseks keskuseks ja koondumise ning varjupaigaks.
On katedraale, mis on tekkinud ülikooli juurde, ja katedraale, kus siiani algkool on katedraali koolina toimiv nagu Exeteris. Iseäranis kena oli seda tõdeda ja äratundmist leidev, sest ka Tallinna toomkiriku puhul on taasavatud Toomkool koguduse kanda ja Toomkooli õpilased on seotud kirikuhoonega suisa olemuslikult.
Samuti kõlab iidsete katedraalide puhul jumalateenistusliku elu rikkus, oskus ning kümneid põlvkondi ületav kirikumuusika ja liturgia kogemus. Kohati on tunda seda ajaloo rikkust, suurust ja ulatust igal nurgal, mida tahaks kirjeldada justkui tihkelt tummist, suisa piltlikult meetrite sügavust kultuurikihti, mis avaneb ja lummab.
Nõnda meie lõppevat raamatuaastat silmas pidades olgu nimetatud, et Exeteri katedraali varakambris on alles esimene vanaingliskeelne raamat (the Exeter Book), mis on 10. sajandist ning sisaldab pühakirjalõike, psalme, palveid, poeesiat ja mõtisklusi ning allegoorilisi aruelusid. Raamatu tõi Exeteri piiskop Leofric aastal 1072 ja oma auväärsel kohal on see tänini.
Kuidas leida ja edasi anda oma koht Kristuse kuulutuses läbi 900- või suisa 1000-aastase ajalookogemuse, kunstivarade ja rariteetide, arheoloogia, tekstiilide, kivi- ning puuskulptuuride, maalide ja raamatute ning tuhandete oluliste lugude virvarris, on imeline.
Osadel katedraalidel joonistuvad väga selgelt välja palverännakute traditsioonid, teiste müüridest loeb välja ajaloo keerdkäike ja segadusi läbi erinevate kuningavalitsuste ning nende kadumiste jälgi kuni viimaste suurte hävinguaastate taastamisjälgedeni 1950ndatest tänini.
Soov osata kuulata ja mõtestada iga katedraali teekonda ja vaimset pärandit toobki igal teisel aastal Põhja-Euroopa katedraali vaimulikud kokku. Avastama, et väga palju on ühist ja samas igaüks on vähemalt enam kui 800-aastase looga ainukordne. Seetõttu on see mulle olnud ergastav, üllatusi ja ka äratundmisrõõmu kinkiv.
Selle aasta teemaks oli „Katedraalid – tarkuse istmed“, kus vastanduvad jumalik ja inimlik tarkus. Kristliku kuulutuse sõnumisse, mis tundus narrus selle ilma filosoofidele, on ometi kätketud jumalikku tarkust, inimlikku pühendumust teenida, üles ehitada, talletada ja ühes hetkes edasi anda.
Nõnda on katedraal ümberringi justkui Jumala kirkuse näitelavaks (ld k amphitheatrum gloria Dei). Ja ehk seda kandes on võimalik kahe aasta pärast kohtuda Saksamaal iidses Naumburgis ning aastal 2030 Nidarose katedraali 1000. aastapäeval Norras.
Arho Tuhkru
Tallinna toomkoguduse õpetaja
