Katoliiklased kutsuvad palverännakule

/ Autor: / Rubriik: Elu ja Inimesed, Uudised / Number:  /

Juba 25. korda kogunevad katoliiklased 24. augustil Viru-Nigulasse, et osaleda palverännakul 13. sajandist pärit Viru-Nigula Maarja kabeli juurde. Palverännupäev algab Viru-Nigula kirikus missaga kell 11.

Viru-Nigula palverännak 2021. aastal. Foto: Rooma-Katoliku Kirik Eestis

Enamasti on palverännak seotud teatud ootustega, tihti konkreetse eesmärgiga. Loomulikult on igal palveränduril ka isiklikud palvesoovid, mida Jumala ette tuua just konkreetse palverännaku ajal. Nii näiteks on Viru-Nigulasse mindud ja palutud paavsti visiidi eduka ja turvalise toimumise eest või et Jumal annaks eestlastest preestreid Maarjamaale, aga ka rahu eest maailmas, eelkõige Ukrainas.

2022. aasta augustis ühinesid katoliiklastega ukraina kreekakatoliiklased ja sõitsid üheskoos Viru-Nigulasse, et paluda rahu eest Jumalaema Maarja eestkostel.

Juubeliaasta tähistamiseks

Sel aastal on Viru-Nigula palverännaku juubeliaasta ja ühtlasi tähistab Eesti Apostellik Administratuur asutamise 100. aastapäeva. Saame tänada Jumalat selle eest, et meil on Eestis tegus ja aktiivne ning ühiskonnas nähtav katoliku kirik. Samuti palume Viru-Nigula palverännakul kiriku vajaduste eest.

Palverännakuga on kutsutud ühinema kõik soovijad.

Palverännak on vaimne otsing

Piiskop Philippe Jourdan on selgitanud Viru-Nigula palverännaku mõtet järgmiselt: „Palverännakud on sageli vaimne otsing. See on katoliiklaste jaoks võimalus läheneda Jumalale ja uuendada oma usku kohtades, kus Püha Neitsi Maarja on ennast ilmutanud, nagu Lourdes, Fatima jne … või kohtades, mis on traditsiooniliselt seotud Neitsi Maarjaga, nagu Częstochowa Poolas või Šiluva Leedus või meie juures Viru-Nigulas.“

Piiskop Jourdani sõnul annavad palverännakud palveränduritele võimaluse pühenduda palvetamisele ja meditatsioonile eemal tähelepanu segajatest igapäevaelus.

Palverännak võib viia sügava enesevaatluseni, mis laseb mõtiskleda oma elu ja tegude üle, samuti aitab vaagida oma suhet kaaslaste ja Jumalaga. Kõige tähtsam palverännaku juures on piiskopi kinnitusel aga enese lepitamine Jumalaga.

Stardiks vajalik vaimne ettevalmistus

Viru-Nigula palverännakut valmistab ette katoliku kiriku Ahtme kogudus eesotsas isa Jozefiga, kes on väsimatult juhtinud katoliiklaste hingeelu Ida-Virumaal üle kümne aasta. Küsimusele, kuidas  valmistuda palverännakuks Viru-Nigulasse, vastas ta: „Minu arvates on oluline vaimne ettevalmistus: pihtimine, et olla valmis vääriliselt vastu võtma armulauda missa ajal Viru-Nigulas.“

Viimane nõuanne puudutab küll katoliiklasi, aga kõik teised saavad vaimse rännaku läbida individuaalse palve toel. 

Jumala saladus

Lõpetuseks jagan mõtet, mis on pärit katoliku peapiiskopilt Eduard Profittlichilt (1890–1942), kelle õndsakskuulutamist katoliku kirikus oodatakse ja kes nägi palverännakus Jumala saladust.

Me kõik oleme palverändurid siin ajalikus maailmas. Peame mõtlema, kuhu tegelikult oleme teekonnal ja kuidas elada seda elu väärikalt ja heade inimestena.

„Jumala tegutsemist näeb usklik inimene kõigepealt inimeste südameis. Ta näeb seda esmalt nende südameis, kes maiste inimestena on ka head inimesed. Ning tänu Jumalale, et leidub veel nii palju häid inimesi,“ kirjutas Profittlich 1935. a. Sellise Jumala saladusena, tänupalves minnakse Jumalaema eestkostel augustikuu viimasel laupäeval palverännakule Viru-Nigulasse. Et palvetada ja uuendada ennast Jumala armu vastuvõtmiseks.

Marge-Marie Paas

Palverännak on jõudnud 13. sajandist pärit Maarja kabeli varemete vahele. Esiplaanil vaimulikud piiskop Philippe Jourdan (paremal) ja isa Jozef. Foto: Rooma-Katoliku Kirik Eestis