Keel kannab hällist hauani: 1. osa

/ Autor: / Rubriik: Elu ja Inimesed, Järjejutt / Number:  /

Usuteadlane Randar Tasmuth küsib, kus on eesti keele koht täna. Foto: Toomas Nigola

Mõeldes mõistetest

Eestikeelse hariduse positsioonist rääkides alustan sellele võõrsõnale eestikeelsete kasutamistähenduste leidmisega. Positsioon on eesti keeles kas kellegi või millegi asend, seisund või seisukoht. Hariduse puhul toon seekord esile kaks esimest – asendi ehk koha süsteemis ja seisundi ehk omaduste ja suhete dünaamilise kompleksi.

Kui asend iseloomustab rohkem keele väärtuselist kohta suuremas tervikus pigem stabiilsuse mõttes, siis seisundist rääkides ma näen ka keele toimimist igas suunas toetavaid ja edendavaid või siis hoopis pärssivaid suhteid, jõujooni ja tegureid. Seisund on minu hinnangul dünaamilisem mõiste, rohkem muutustega seotud ja sellest on ka hoopis raskem rääkida. Täna peatun rohkem eesti keele asendil ehk nii-öelda tema kohal elus.

Koht elus on otsekui kultuuriline, poliitiline ja sotsiaalne indikaator ehk osundaja või mõõdik, millel on suhteid, hinnanguid, õppimist, käitumist ja kogu kultuuri ning haridust iseloomustav toime.

Edasi lugemiseks:

Tee digitellimus

Osta üks artikkel 1.50 €

Oled juba tellija? Logi sisse

Jaga