Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Keila kogudus tähistas 800. aastapäeva konverentsiga

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Keila_7930
Ajalookonverents tõi kokku saalitäie kuulajaid, kes ka elavalt küsimusi esitasid. 2 x Tiiu Pikkur

EELK Keila Miikaeli kogudus korraldas koostöös Keila linnaga kihelkonnapäevade raames 14. septembril sisutiheda ajalookonverentsi „Keila kogudus 800“.

Konverentsi tervitas Keila linnapea Enno Fels, kes jagas oma rõõmu kihelkonnapäevade toimumise üle ja kinkis linna poolt kogudusele Raivo Tiikmaa koostatud kiriku virtuaaltuuri, mille kogudus saab oma kodulehele panna.
Piiskop Tiit Salumäe tunnustas Keila kogudust ja linna kihelkonnapäevade korraldamise eest ja tõi tervitusi peapiiskop Urmas Viilmalt.
Piiskop tõstis oma tervituses esile 1862. aastal Kumna mõisa maale püstitatud Martin Lutheri võimsa mälestussamba suurt ajaloolist tähtsust. „Ausammas oli ainulaadne kogu Vene tsaaririigis ning jäi ka ainsaks omasuguseks Eestis. Mälestusmärgi teeb erakordseks fakt, et selle kirjad olid esmakordselt eesti keeles. 1949. aastal hävitati ausammas nõukogude võimu poolt. Tänaseks olete ausamba asukoha korrastanud ja tähistanud infotahvliga. Meie ülesanne on sammas taastada.“

Huvipakkuvad ettekanded
Konverentsil kõlasid ettekanded väga mitmetel huvitavatel teemadel ajast kaheksa sajandit tagasi kuni Keila kiriku ehituslooni ning koguduse silmapaistvate vaimulike meenutamiseni. Konverentsi käiku juhtis Anne Burghardt. Keila kultuurimaja saal, kus konverents peeti, oli kuulajaist tulvil kogu pika päeva jooksul.
Avaettekande pidas Keila koguduse õpetaja Matthias Burghardt, kes heitis pilgu kaugesse aega, kõneldes Clairvaux’ Bernhardist ja keskaegsest vägivaldse ristiusustamise ideest.
Tallinna ülikooli (TLÜ) humanitaarteaduste instituudi professor Kersti Markus rääkis Taani ja mõõgavendade ordu ajast ning Keila kihelkonna kujunemisest. Rikkaliku pildimaterjaliga varustatud ettekanne andis kuulajatele ülevaate kihelkonna kujunemisest.
Eestlased on kaugetest aegadest peale lugeda osanud, kuid kuidas sajandeid tagasi lugema õpetati, sellest, keelekorrastusest ja luterlikust rahvaharidusest 17. sajandil rääkis TLÜ vanemteadur Aivar Põldvee.
Keila kirik on Harjumaa suurim keskaegne maakirik, selle vanemast ehitusloost tegi ülevaate TLÜ teadur ehitusarheoloog Villu Kadakas. Ta märkis, et põhjalikud uuringud Keila kiriku kohta on teinud kunstiajaloolane Villem Raam. Kadakas rõhutas, et kui praegu saame tähistada koguduse 800. aastapäeva, siis kirikuhoone on tükk maad hilisem, varem oli Keilas tõenäoliselt puukirik.
Keila kiriku seinamaalingutest ja huvitavatest leidudest kirikus rääkis Eesti kunstiakadeemia (EKA) dotsent Anneli Randla. Keila kiriku ehituslugu on suhteliselt hästi teada, eriti hiliskeskaja osas, sest Keilast on säilinud Eesti maakirikute hulgas täiesti ainulaadne vöörmündrite arveraamat aastatest 1472–1553. EKA muinsuskaitse ja konserveerimise eriala üliõpilastega viimistlusuuringuid tehes avastati kiriku võidukaare kooriruumipoolsel küljel huvitavad maalingud.
Tallinna linnamuuseumi koguhoidja Risto Paju oli läkitanud kirjaliku ettekande kiriku vanimast vappepitaafist.

Mälestusi õpetajatest
Huvitava ettekande Jakob Kukest (1870–1933) – Keila Miikaeli koguduse õpetajast, kellest sai 1919. aastal ehk 100 aastat tagasi EELK esimene piiskop – pidas Tallinna piiskopliku toomkiriku abiõpetaja Joel Siim. Oma ettekandes „Külaküreest piiskopiks“ rääkis ta lähemalt Kuke piiskopiametisse valimisest ning pühitsemisest, mis tollases ajakirjanduses laialt valgustamist leidis. Konverentsist võttis osa ka piiskop Jakob Kuke poeg Naatan Kukk.
Keila koguduse õpetaja aastatel 1921–1957 oli Ado Köögardal (1891–1957), kes pidas aastaid päevaraamatut. Tema lapselaps, tõlkija ja toimetaja Anu Saluäär tutvustas Köögardali trükivalgust näinud 1944. aasta päevaraamatut.
Konverentsi lõpetuseks pidas õp Burghardt Keila kirikus õhtupalvuse. Kihelkonnapäevad kestavad. Täpne kava on Keila koguduse kodulehel.
Tiiu Pikkur

Keila kihelkonnapäevad
Laupäeval, 21. septembril
– suurpõgenemise mälestamine
ajalookonverents Harjumaa muuseumis
mälestusteenistus kirikus
Reedel, 27. septembril
kihelkonnapäevade avamine kirikus
Laupäeval, 28. septembril
mihklilaat
üritused pastoraadi mõisas
Pühapäeval, 29. septembril
– mihklipäev
pidulik jumalateenistus ja lõppkontsert kirikus

Pildigalerii:

Keila_7938