Kes on meie saatuse sepp? 2.osa

2.

Eestlased ei ole usuleiged ja loodetavasti põlvkondade vahetumisega tänapäevastub kiriku suhe ühiskonnaga, loodab EELK peapiiskop Urmas Viilma (https://www.err.ee/550248/peapiiskop-viilma-peame-tulema-kristlastena-kapist-valja). Ta on samuti veendunud, et „pühendunud tööst laste ja noortega sõltub Eesti kristlaskonna ja iga üksiku hinge õndsuse küsimus“ (https://teek.ee/urmas-viilma-koguduste-moju-noortele-peab-kasvama) ning et noored „ei ole mitte ainult meie tulevik, vaid esmalt meie olevik, meie tänane mure ja rõõm, armastus ja hool, lootus ja usk“ (https:///urmas-viilma-me-vajame-hadasti-sildu).

Meile, kes me praegu oleme „suured“ inimesed, täiskasvanud, kellele kuuluvad struktuuris tähtsad ametikohad ja tiitlid, ootame, et meie rajatud teel ka tulevikus keegi käiks. Kas noored tahavad nendele radadele tulla? Tahame, et meile tähtsad asjad oleksid tähtsad ka neile. Kas on? Mida me ei kuule, millega me ei arvesta? Miks me noori kirikus ei näe? Targad inimesed on öelnud, et juhil on järgijad. See, kes oma teed käib üksinda, on lihtsalt jalutuskäigul, ta ei juhi. Näha on, et hierarhiline ülevalt alla juhtimine kirikus ei ole jätkusuutlik, vähemalt mitte täielikult kiriku väljapoole liikuma suunamisel.

Ei arva, et ükskõik kui heal tasemel usundiõpetus koolides või leerikursus kirikus suudaks või peakski tagasi pöörama juba toimunud paradigmamuutuse kiriku rolli mõistmises. Kirik ei tohi kasvada nagu küüs varbasse. Noored ei taha enam kuuluda ühtegi institutsiooni, kus keegi nende suunas mingeid poliitikaid ellu viib. Noored on targemad kui kunagi varem ning teadlikud oma väärtusest. Nad saavad väga hästi aru, kus nad on oodatud ja kus mitte.

Kes on meie noored?

EELK institutsioonide tegevusaruandeid lugedes on lihtne järeldada, et noori meil pigem ei ole. Erinevate sotsioloogiliste uurimuste tulemusi vaagides, mitmete fookusgruppide, seminaride, paljude intervjuude ja vestluste käigus joonistus välja hoopis põnevam pilt. „Noor“ võib tähistada väga erinevaid seltskondi, keda hästi ei tunta ja kelle tegemisi ei mõisteta ning seepärast neid ka ei nähta. Milliseid gruppe noorte hulgas saab välja tuua?

Evangelikaalsed* karismaatikud

Nad on kõige aktiivsemad noored EELKs, eristudes EELK traditsioonilisusest, ning otsivad oma kohta ja häält. Nad hoiavad omavahel kokku ja tõmbavad noori teismelisi enda poole. Neid pole palju, aga nad on üsna mõjukad. Nad on väga oikumeenilised just evangelikaalsete kirikute suunas, on Jeesuse-kesksed, otsivad Püha Vaimu juhtimist ja väge, janunevad Jumala järele.

Just nemad juhivad üle-eestilisi noortejuhtide koolitusi, ülistusteenistusi ja mõjutavad aktiivseid noori meie kogudustes. Veel tajuvad nad oma identiteeti luterlasena Martin Lutheri kui kiriku reformaatori järgijatena, aga tõrjuvad EELK jäika struktuuri ja kiriku(hoone)keskset mõtlemist. Evangeelsed karismaatikud leiavad üksteist ja neid kohtab Pastoraadis, Plussmeedias, EELK Noorte Piiblikoolis ja veel paar aastat tagasi Isa Juurde liikumise kaudu. Need noored ei ole kindlasti meie noortetöö objektiks, nad on revolutsionäärid ja pioneerid.

Olen kuulnud neid küsimas, kas ja milleks meile on kirikut vaja. Me ootame, kuni eelmine põlvkond eest ära sureb, siis teeme asju nii, nagu tahame. Me ei hakka võitlema. Usun ja kutsun: kirik on ka teie kodu, sest ka EELK on Jeesuse ihu osa ning sellisena meie kõigi kodu. Kirik kui organisatsioon saab ja peabki meid hoidma koostöös ja nagu jätkusuutlikus perekonnas on meil vaja koos ja igaühel ise vastutust võttes elu edasi viia.

Lihtne lahendus oleks kodust põgeneda ja hüljata see, mis ei meeldi. Terve kiriku ajalugu on kiriku lõhenemiste lugu ning kuigi mõned neist lõhenemistest on olnud paratamatud ja isegi rikastavad, siis ühtsuse otsimine on läinud aina raskemaks. Palju uusi väikseid kogudusi aga ei ole rajatud põhimõtteliselt erinevate teoloogiliste külgede esiletoomiseks, vaid mõne üksiku inimese isikupära rõhutamiseks.

Noored peavad saama kirikus suunda mudida ja teha oma asja kiriku sees ning nõnda tervet kirikut ja seeläbi Eesti inimeste usku elavdada. Aga need noored vajavad tugevaid vanemaid juhte, kes neid vaimulikult juhendaksid, nendesse aega investeeriksid ja võimestaksid juhtima noortele korda minevaid protsesse kirikus.

(Järgneb.)

Annely Neame

* evangelikaalne (< ingl evangelical < kr εὐαγγέλιον ‹hea sõnum, evangeelium›). Kuigi algselt pärinevad sõnad „evangelikaalne” ja „evangeelne“ samast tüvest ning mõnes keeles (inglise, prantsuse) neid ei eristata, tuleks eesti keeles neil selgelt vahet teha. Evangelikaalne osutab seotusele protestantlikust äratusliikumisest alguse saanud konservatiivse, usulist uussündi tähtsustava suuna ehk evangelikalismiga, mille esindajaid leidub lisaks eraldiseisvatele kogudustele ja kirikutele nüüdisajal kõigis suuremates protestantlikes uskkondades, samal ajal kui evangeelne märgib seotust protestantliku traditsiooni ja protestantlike kirikutega üldiselt.