Keskkonnapastori tööpõld on lai
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Elu ja Inimesed / Number: 14. märts 2007 Nr 11 /
«Kogu loodul, mis on suur Jumala kingitus, on ka teoloogiline tähendus,» kinnitab Põhja-Elbe keskkonnapastor dr Thomas Schaack, kes osales jaanuaris vaimulike konverentsil Valgerannas, et propageerida vaimulikku vastutust looduskaitses ja uurida, kuidas EELKs suhtutakse keskkonna temaatikasse.
Vaimulike konverentsil andis saksa pastor peapiiskop Andres Põderile üle kutse looduskaitseteemalisele üritusele Saksamaal. Nimelt toimub esimest korda sel suvel Lüübekis päev «Bread ja Fish» (leib ja vein), kus räägitakse Läänemere kaitsest ja säästlikust arengust ning kiriku osast selles, samuti toimub Piiblist tuttava «viie tuhande mehe toitmine».
Thomas Schaack viis konverentsi raames läbi rühmatöö, mille teemaks oli puhas vesi ning vastutus selle loodusvara, milleta elav hävib, hoidmine ja kaitsmine. Samas oli ta avatud suhtlema kokkutulnud EELK vaimulikega, et uurida, milline on Eesti looduskeskkonna olukord ning kuidas siinne kirikurahvas pöörab tähelepanu kogu inimkonda puudutavale temaatikale.
Teoloogilisse profiili jäämine
Loodushoiu ja -kaitse temaatika on Saksa kiriku orgaaniliseks osaks: maa on jaotatud piirkondadeks, igal piirkonnal on oma keskkonnapastor, kelle tööalas tegutseb veel trobikond vabatahtlikke. Kui mitme liidumaa kirikud on palganud keskkonnaküsimustega tegelema loodusteadlase, siis Põhja-Elbe keskkonnapastor on teoloogilise haridusega. Keskkonnaalane väljaõpe ja täienduskoolitus baseerub konkreetsetel kursustel ning pideval juurdeõppimisel.
«Kirik, kust mina tulen, on teadlikult vältinud looduskaitsealaste küsimuste jätmist loodusteadlastele. Teoloogilisse profiili jäämine on kindel eelistus,» rõhutab dr Schaack Eesti Kirikule.
Mis kuulub siis Saksa kiriku keskkonnapastori igapäevaülesannete hulka? Pastor Schaacki selgitusel on tööpõld lai. Olulise osa moodustab suhtlemine avalikkusega, kontakt pressiga: kirjutada avaldamiseks artikleid, vastata ajakirjanike küsimustele. Lai leviala on ka tegevusel, mis puudutab poliitilistelt parteidelt ning näiteks valitsuselt lähtuvatele pärimistele vastamist.
Omaette töölõik on koguduste nõustamine keskkonnaalastes küsimustes. Näiteks, milline küttesüsteem oleks keskkonnasõbralikum ning aitaks samas kogudusel kulusid kokku hoida. Teadliku majandamise küsimus on kindlasti keskkonnapastori pädevuses, kuigi tihti peab kogudusi edasi suunama näiteks inseneri või mõne teise spetsialisti juurde.
Konsultatsiooni tullakse otsima aga ka kiriku õpetuslikes küsimustes või näiteks, kuidas lülitada loodushoiu teemat atraktiivsemalt jumalateenistuse käiku.
Probleemid on sarnased, aga mitte samad
Pastor Thomas Schaack viibis Eestis mitmendat korda tänu EELK ja Põhja-Elbe kiriku sõprussuhetele. Tänavuse visiidi põhiliseks eesmärgiks nimetab ta: «Et rääkida sellest, mida ma ise teen, ja õppida seda, mida siin tehakse.»
Saksamaa ja Eesti keskkonnaalaseid probleeme iseloomustab ta: «On sarnased, aga ei ole kindlasti samad.» Küsimusele, kas EELKs pööratakse piisavalt tähelepanu looduskaitse küsimustele, ei oska Saksa külaline veel üheselt vastata: «Paljud pastorid arvavad, et sellest võiks kirikus rohkem rääkida.»
Schaacki meelest võiks meie kirik julgemalt avalikkuse ees oma mõtteid väljendada, väljastada sellel teemal konkreetseid teateid ja pöördumisi. Teiseks paneb ta südamele, et looduskaitse teema võiks julgemalt olla kaasatud kiriku laste- ja noortetöösse.
«Kui küsiksite minult konkreetselt abi, siis nendes kahes valdkonnas saaksin nõuga abiks olla,» ütleb keskkonnapastor Thomas Schaack, lisades, et lahkub Eestist, reisikott täis huvitavaid muljeid ning kontakte, millest loodab koostööd tulevikus.
Liina Raudvassar