Kindlalt tulevikule vastu

Septembri viimasel esmas­päeval kogunes Karksis Viljandi praostkonna sinod. 

Seni oleme pid­a­nud  kaks koos­­olekut aastas. Kevadisel on vaa­da­tud tagasi eelmisele tege­vus­­aasta­le, tänatud tublisid töö­tegijaid ja kinnitatud eelarve täitmine. Sü­­­gisel on võetud vas­tu järg­mise aasta eelarve ning tegel­dud kiriku õpetuslike ja kor­­ral­duslike küsimustega. Tä­­­­na­­vu on elukorraldus teist­su­­gu­ne. Senised kindlad päe­v­­­a­­­kor­rapunktid – praosti tege­vus­­­aruanne ning vaimulike üle­­vaade mullustest töödest – asendusid praost Marko Tiitu­se analüüsiga kriisiaja õppe­tun­didest ning koguduste esin­dajate sõnavõtud käsitlesid ko­roo­naviiruse puhangu mõju kogu­dus­te elule. 

Jagati tunnustust

Sinodikoosoleku pidulik osa on aasta isikute tunnustamine. Aas­ta töötegijaks valiti seekord Paistu koguduse juhatuse esi­mees Ande Lehtmets, kes on aktiivselt ning suure vas­tu­­tustundega kandnud hoolt koguduse ettevõtmiste kor­damineku eest. Ta on algatanud nii koguduse kirikuhoone, oreli, pastoraadi ja teiste hoonetega kui ka koguduse muusikaelu ja ühiskondlike tegevustega seo­tud projekte, korraldanud nen­de rakendamise ja aruandluse. 

Kiriku sõbra austav tiitel an­ti professor Andres Uibo­le, kes on 1998. aastal kut­su­­nud ellu Suure-Jaani muu­­­­­­si­ka­­festivali. Tema eest­ve­­­da­­­misel on edendatud oreli­­­muusikakultuuri, restau­ree­ri­tud aja­loolisi oreleid ja ehi­tatud uusi. Oma tegevusega aitab ta märkimisväärselt tut­vustada ka Viljandi praostkonna kogudusi, kirikuid ja oreleid, korraldades populaarseid ringreise.

Sinodi otsustest oli tä­he­le­panuväärne praost­kon­­na­kassa maksu arvestuspõhimõtte muut­­mine. Seni on ko­gu­du­­sed tasunud maksu 1.60 € liikmesannetaja kohta. Nüüdsest lisatakse sellele veel 1% liik­meannetuste summast. Sel viisil püüame tasakaalustada meie kogudustest ja sõprus­praost­konnast laekuvaid tu­lu­sid.  

Kriisiaja õppetunnid

Teemal „Piiskopid ja piiskop­konnad – kas EELK identiteet?“ andis peapiiskop Urmas Viil­ma sinodisaadikutele põhjaliku ajaloolise ülevaate ning kir­jeldas tulevikuväljavaateid.

Oma ettekandes kirjeldas praost Marko Tiitus aastat põgusalt: annetajaliikmeid oli 2515, jumalateenistuste arv praostkonnas kokku langes õi­ge pisut, seevastu armulaualiste ja kõigil teenistustel ning ta­li­tus­tel osalenute arv ühtekokku on pisut kasvanud. Kriisiaja õppetundidest rää­­kides nentis ta, et 2020. aas­ta kevad, mil paljud har­ju­­­muspärased te­ge­vused, sündmu­sed ja tee­nimisvormid olid pea­tatud või pärsitud, õp­pisime me neile uue ja värs­ke pilguga vaatama. Ko­guduse toimimise ja elu­jõu aluseks on liturgiline sündmus, Jumala sõna kuu­lu­tamine ja sakramentide pü­hit­se­mine. Kriisiaeg õpetas leid­ma alternatiivseid vorme tav­­a­­pä­ras­tele avalikele jumala­tee­nistustele. 

Tänu kuulub kõigile praost­konna vaimulikele, muu­si­kutele, töötegijatele, juht­or­ganite liikmetele, kes hoo­lit­sesid pühakodade eest, tagasid evangeeliumi kuu­lu­tamise ja sakramentidest osa­saamise, hoolitsesid koguduste iga­päevase elu ja argipäeva eest. 

Koguduste esindajate sa­ma­le teemale pühendatud sõ­na­võtud tõid esile laia skaala suh­tumistest ja tegevustest, mis iseloomustasid viimase poo­le aasta elu praostkonnas. Ise­loo­muliku joonena toodi välja Tee­liste Kirikute programmi p­o­pulaarsust, ühine oli ka tulubaasi nõrgenemise tun­nis­tamine. Eriti suure väljakutse esitab see kogudustele, mis suure osa oma tuludest saavad laagrite korraldamisest nagu Pi­listvere ja Põltsamaa. Samas on inimesi, kelle tulud ei vä­he­nenud, aga võimalused raha kulutada ahenesid. 

Kui Viljandi Jaani kirikus korraldati „koroonalühtri“ eri­kor­jandus, siis vajalik 3000 eurot kogunes kiiresti. Eriolukorra kiuste viidi lõpuni Kõpu ja Suure-Jaani koguduse ehitusplaanid, töö käis Pauluse kiriku katusel. Meeldejääva seiga kriisiajast jutustas Helme vaimulik Arvo Lasting, kes piiride sulgemise ajal patrullis kaaskaitseliitlasega Läti piiri äärsetel maastikel. Kahe eesti mehe pikk vestlus elust ja usust meenutas neid jutte Talvesõja aegadest, kus soome sõdurid ja pastorid kaevikut jagasid ning nii rahva ja vaimulikkonna vendlustundele aluse panid. 

Tulevikule läheb Viljandi praostkond vastu kogenuma ja kindlamana.

Toivo Vilumaa,

praostkonna sekretär