Kirik ja kogudus kõnetavad inimest

Rukkimaarjapäeval, 15. augustil tähistas Tartu Maarja kogudus oma kiriku nimepäeva, mis südapäeval algas konverentsiga.
Pärastlõunal kuulati ansambli Rohehää kontserti, laste jaoks oli oma programm. Õhtusel jumalateenistusel teenisid praost Tiit Salumäe Haapsalust ja koguduse õpetaja Peeter Paenurm, kaasa teenis Michael Heckmanni ansambel Ligua Animata, solistid Monika Helme ja Sirje Kaasik.
Kogudusemajas Õpetaja 5, kus ka konverentsi peeti, avati fotonäitus «Suured pisiasjad», kus Peeter Paenurme fotoobjektiiv on kinni püüdnud ehk märkamatuidki pisiasju kirikuist.
Teist aastat korraldatud konverents kandis nime «Elav kirik» ja koguduse kõrval aitas seda läbi viia Tartu Maarja Kiriku sihtasustus, kes on selle aasta 17. veebruarist kutsutud ellu 1956. aastast põllumajandusülikooli võimlana kasutada oleva hoone (kiriku) kogudusele tagastamiseks.
Korraldajate sõnul ületas konverentsil osalejate arv esialgse prognoosi: tuli nii kutsutud avaliku elu tegelasi kui ka asjast huvitunud koguduseliikmeid. Osa võttis ka koguduse mõrvatud õpetaja Aksel Erich Vooremaa poeg Kaarli Vooremaa Rootsist. Konverentsi avas sihtasutuse nõukogu esimees Ilmar Tops.
Muusika nagu jumalasõna
Et kirik kannab mitut tähendust, lähtusid ettekanded eri vaatenurkadest. Värvika ja emotsionaalse ettekandega astus kuulajate ette Lääne praostkonnas teeniv saksa pastor ja kirikumuusik Michael Heckmann, kes Bachi näidete varal rääkis muusika osast kuulutuses; sellest, kuidas helid ja nendes sisalduv sõnum mõjutavad inimest.
Meeldejääv oli meenutus Georg Fr. Händelist, kes hea meelelahutuse eest teda kiitnud lordile vastas: «Mul oleks kahju, kui ma oleksin oma kuulajaskonda ainult lõbustanud. Ma tahtsin teda teha paremaks.»
Rõhuasetused muutunud
Ristiusu sünnist alates on kirikuhoone mõiste teisenenud. Kui algselt kirikuid ei ehitatud ja kogudus kogunes kodudes, siis 4. sajandil riigikiriku staatuse saanuna, osutusid hooned oluliseks, said kuulajad teada Peeter Paenurme ettekandest.
Aja jooksul püstitatud eriilmelised kirikud kannavad erinevat kunstimaitset, aga ka nende sisu on teeninud kaht eesmärki. Keskaja suured ja võimsad katedraalid on pigem võimsuse taotlus ja märk Kristuse auhiilgusest troonil ning usu sümbol (domus Dei – Jumala maja) kui kogudusele suunatud jumalateenistuse paik (domus ecclesiae – koguduse koda).
Peeter Paenurm avaldas arvamust, et kirikuhoonesse suhtutakse kui mälestusi täis muuseumi. «Kui kirik tahab olla elav kirik, peavad seal end koduselt tundma erinevad põlvkonnad,» ütles Paenurm.
Väärtustada kirikut
Enim oodati peaminister Juhan Partsi kõnet. (Tervikteksti loe 2. lk. – toim.) Peaminister tuletas kuulajaile meelde, et kirik ja riik on viimased 100 aastat käinud käsikäes: võidelnud oma riigi ja vaba rahvakiriku loomise eest. Seos riigi ja kiriku vahel on aga pikem.
Kui me praegu räägime eriti tuliselt Euroopast ja Euroopa Liidust, siis just kirik oli see tegur, mille kaudu Eesti Euroopasse jõudis. Tagasipöördumine Euroopasse tähendab Partsi sõnul praegu kiriku väärtustamist, sõltumata sellest, kas Euroopa Liidu põhiseadus räägib kristlikest alustest või mitte.
Veel tõi peaminister oma sõnavõtus välja need küsimused, millega riik ja kirik viimasel ajal on kokku puutunud. Lahendit ootab religiooniõpetus koolides. Lõpetuseks soovis peaminister kogudusele visadust seista oma tulevase kodu eest ja kinkis Tõnu Raidi kogutud Liivimaa sajanditevanuste kaartide kogu «Tabulae Livoniae».
Mõttelaadi kujundaja
Konverentsile tervituse toonud Tartu linnavolikogu esimees ajaloolane Aadu Must tegi ettepaneku nimetada Tartu Maarja kirik kõigi Venemaale rännanute ja viidute, seal hukkunute mälestuskirikuks, sest ta oli paljudele neile kodukirikuks.
Ettekannetele järgnenud paneeldiskussioonis osalesid peaminister Juhan Parts, Tartu linnapea Andrus Ansip, assessor Jaan Tammsalu, ajakirjanik Indrek Treufeldt ja arhitekt Tõnu Parmakson. Esitatud küsimused olid päevakajalised ja puudutasid sõnapaari «kirik ja Euroopa Liit».
Ansip: kirik on mõttelaadi kujundaja (Tartu Jaani kiriku näitel, kui nädalaga koguti katuse vaskplekiks vajaminev raha ja jätkati kellaraha korjandust). «Kirikud peavad jääma ja jäävad,» oli linnapea lubadus.
Treufeldt: olgem väärikamad ja ärgem takerdugem pisiasjadesse. «Ma näen seda rusuvat normatiivsust Eesti ühiskonnas, mida Euroopas ei ole. Euroopas ei ole vaja normeerida, inimestes endas on väärtuste süsteem paigas, nad tunnevad ära, mis on halb ja mis on hea.»
Parmakson: kirikul on kolm vaenlast: raha, raha puudus ja restauraator (kunagi oli kavatsus lammutada Tallinnas linnamüür, kuid selleks puudus raha).
Tammsalu: kirik jääb ka Euroopa Liidus ellu; kirik on Jumalale ja inimestele lähemale jõudmise paik; loodame, et riik leiab vahendid hooneid hoida, küll meie need täidame. «Mul on unistus, et Maarja kirik saab valmis ja inimesed sinna ruttavad, kui kellad löövad.»
Rita Pokk