Kirikud vaevad COVID-19 tõkestamismeetmeid kriitiliselt
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Uudis / Number: 4. august 2021 Nr 28 /
Seoses Vabariigi Valitsuse poolt 30. juulil sätestatud korraldustega COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalike meetmete ja piirangute muutmisega on Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) koostanud pöördumise taotlusega muuta valitsuse korraldust nr 270.
Eesti Kiriku trükkimineku hetkeks (teisipäeval, 3. augustil – toim.) olid kõik EKNi liikmeskirikud saatnud oma vastuse sooviga ühineda pöördumisega.
Piiskop Tiit Salumäe, kes on seoses peapiiskop Urmas Viilma puhkusel viibimisega hetkel peapiiskopi ülesannetes, kinnitab Eesti Kirikule, et EELK on sellele pöördumisele alla kirjutanud. EKNi liikmeskirikuna jagatakse täielikult valitsuse muret COVID-19 viiruse leviku taaskordse laienemise üle ning suhtutakse mõistvalt valitsuse püüdlustesse rakendada viiruse levikut tõkestavaid meetmeid.
„Peame aga tõdema, et 30. juulil 2021 vastu võetud korralduse sätted rikuvad koguduste ja koguduseliikmete õigusi, kuna on jäetud arvestamata Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-st 40 ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklist 9 tuleneva usuvabaduse põhimõtetega ja usuvabaduse tagamise kohustustega,“ seisab EKNi pöördumises, millega EELK soovib ühineda.
Selles toonitatakse, et avalike jumalateenistuste ja avalike usuliste talituste korraldamist ei saa põhiõiguste mõttes taandada kogunemisvabaduse realiseerimisele. „Usuvabaduse sisu ja olemus on spetsiifiline,“ toonitatakse ja lisatakse: „Õigus osaleda jumalateenistusel soovi korral anonüümselt on põhiõigus. Arusaam, et kogudus võiks hakata inimesi, kes soovivad jumalateenistusele tulla, liigitama erinevate tervisetõendite ja vaktsineerimise alusel, on vastuolus sellega, mis on kiriku ja koguduse olemus ja eesmärk.“
„Suhtume praegusesse olukorda vastutustundlikult, aga soovime lahendusi, mis oleks COVID-19 viiruse leviku piiramise seisukohalt toimivad ning samas usuliste ühenduste suhtes õiguslikult korrektsed ja proportsionaalsed. Palume taastada õigused, mis kehtisid 2021. a kevadel, kui kohaldati siseruumides toimuvate jumalateenistuste ja usuliste talituste puhul 50% ruumitäituvuse piirangut ja hajutamise nõuet ning välistingimustes kuni 500 inimest,“ seisab kirikute nõukogu kirjalikus pöördumises Vabariigi Valitsusele.