Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Kirikukogu töötas tuleviku nimel

/ Autor: / Rubriik: Määratlemata / Number:  /

EELK XXVII kirikukogu 6. istungjärk peeti 29. aprillil Eestimaa südames Türil.

Pärast lõplikke küsimusi-vastuseid hääletas kirikukogu üksmeelselt EELK esimese arengukava poolt. Foto: Tiiu Pikkur
Sel istungjärgul tehti mitmes mõttes ajalugu: EELK sai uue koguduse ja oma ajaloo esimese arengukava, otsustati Kodu- ja Välis-Eesti kiriku ühendamine ning saadeti laiali halduskomisjon, valiti kaks kirikuvalitsuse liiget.
Istungjärku juhatas peapiiskop Andres Põder, asejuhatajad olid assessor Ove Sander ja Priit Kama. Kirikukogu tervitas Türi vallavanem Toomas Marrandi.
Külalisena võttis kirikukogu tööst osa Põhja-Elbe Evangeelse Luterliku Kiriku ülemkirikunõunik Wolfgang Vogelmann, kes oma sõnavõtus rääkis Põhja-Elbe kiriku ühinemisest naabrite, Pommeri Evangeelse Maakirikuga ja Mecklenburgi Evangeelse Luterliku Maakirikuga. Ühinemine peaks teoks saama aastal 2011 või 2012 ning kirikuvalitsus hakkab paiknema Lübeckis. Vogelmann rõhutas, et partnerlussuhted EELKga jätkuvad endiselt.
Kasvavaid kogudusi rohkem
Eelmise aasta tegevusaruandes «Kiriku olukorrast AD 2007» tõdes peapiiskop, et «ikka ja jälle sünnib midagi uut ja tulevikku loovat, õnnistusrikast ja ülesehitavat. Üllatuslikult palju oli seda aastal 2007». Oli EELK 90. aastapäev, mida 2. juunil tähistati Tartus. Jumalateenistusel Jaani kirikus osales vabariigi president ja seda oli võimalik jälgida ka teleülekandes. EELK sai endale lipu ja vapi, tublimatest tublimatele jagati teeneteriste ja aukirju. Edukalt läks Roman Toi koraalikonkurss, kuulutati välja ristimise teema-aastad ja leeriõpiku konkurss. Pühitseti kolm pühakoda: Viimsi kirik ning Rooslepa ja Rohuneeme kabel, valmis sai Lunastaja kirik. Usuteaduse Instituudis avati esmakordselt doktoriõpe.
Kiriku liikmeskonna järelkasv suurenes – ristimisi (2749) oli 229 võrra rohkem, leeris käis (2139) 192 inimest rohkem ja laulatusi (555) oli 57 jagu rohkem. Kasvavaid kogudusi on enam kui kahanevaid.
Sügisest taas valima
Kirikukogu otsustas valimiste ajad. Koguduste juhtorganid ja sinodisaadikud valitakse ajavahemikus 2. novembrist 2008 kuni 1. märtsini 2009, praostkondade nõukogud ja kirikukogu liikmed 1.3.–31.5.2009, vaimulike konverents valib kirikukogu liikmed 1.1.–28.2.2009. Kirikukogu uus koosseis astub ametisse 24. novembril 2009 ning valib uue kirikuvalitsuse ja kirikukohtu.
Päevakorras olnud halduskomisjoni liikme valimine pöördus hoopis komisjoni likvideerimiseks.
Õpetaja Illimar Toomet tegi ettepaneku lõpetada kirikukogu halduskomisjoni töö, sest komisjoni eesmärgid on väga üldised. Mõningast nõutust ja arupärimisi see tekitas, kuid hääletustulemused toetasid Toometi ettepanekut. Peapiiskop ütles, et põhjusi haldusreformiga tegelda on, kuid nentis, et halduskomisjoni töökorraldus oli halb, töö suuremahuline, palgalisi töölisi polnud.
EELK oma tulevikuplaan
Kinnitati EELK arengukava aastateks 2008–2017, mis on esimene taoline dokument meie kiriku ajaloos. Küsimusi tekitas ilusa tulevikukava rahaline kate.
Kantsler Mati Maanase sõnul praegu veel kõike rahaliselt kindlustada ei saa. Peapiiskop märkis, et arengukava ei ole dokument, kuhu raha ainult konsistooriumist tuleb, selles on palju asju, mida saab ilma suure rahata teha. Ta selgitas küsimust, kas seda kava ikka täita saabki, et tegelikult saaks ka ilma arengukavata edasi elada ja ega see täielikult täitmiseks ka ole.
See on juhend vastuvõetavate otsuste langetamiseks. «Kui me ei kaalugi, kas hakata torni ehitama või mitte, siis ei saa see kunagi ka valmis,» lausus peapiiskop.
Kirikuvalitsuse töö tõhusamaks
Konsistooriumi liikmete valimine sinna uusi inimesi ei toonud, kuid ülesanded jaotati ümber. Mati Maanase soovil vabastati ta kantsleri ametist. Peapiiskop esitas uueks kantslerikandidaadiks senise assessori Urmas Viilma. Assessorikandidaadiks esitas peapiiskop aga senise kantsleri Mati Maanase.
Kirikukogu valis kantsleriks Urmas Viilma ja assessoriks Mati Maanase. Kantsler Viilma jätkab ka laste- ja noortetööd assessori ülesannetes. Assessor Maanas hakkab kureerima Tallinna pühakodade projekte ja kinnisvara arendust EELKs.
Üks kogudus juures
Kirikukogu võttis EELKsse 165. koguduse – Prangli Laurentsiuse koguduse kuuluvusega Ida-Harju praostkonda. Praost Tanel Otsa sõnul on ajalooliselt Jõelähtme koguduse piirkonda kuulunud Prangli saarel õpetaja ikka paar korda aastas ristimas käinud. Saarel on 132 elanikku, suvel veel mitusada suvitajat, kogudusel on liikmeid 75, möödunud aastal oli 15 leerilast.
Huvitav on teada, et Viimsi vallas on viis EELK pühakoda: Viimsi ja Randvere kirik, taastatav Naissaare kirik ning Rohuneeme ja 160aastane Prangli kabel. Ehk tasuks luua sinna üks kobarkogudus, arvas Tanel Ots.
Tere tulemast koju, Välis-Eesti kirik!
Istungjärgu lõpuks jõuti veel ühe ajaloolise otsuseni – peapiiskop ja konsistoorium said volituse astumaks vajalikke samme EELK ja E.E.L.K. ühinemiseks.
Andres Põder iseloomustas Kodu- ja Välis-Eesti kiriku suhteid kui pikaajalisi ja häid ning hindas kõrgelt E.E.L.K. valmisolekut ühinemiseks. Selliseid plaane on juba ligi paarkümmend aastat peetud, ent need olid omal ajal liiga utopistlikud.
Ühine tegevus soovitakse lepingulistele alustele ehitada, lähtudes EELK põhikirjast: EELK on vaba rahvakirik, kes koosneb Eesti Vabariigis ja väljaspool Eestit asetsevatest ning tema kanoonilises alluvuses olevatest kogudustest. Tulevikus saaks E.E.L.Kst piiskopkond, peapiiskopi asukohaks jääks endiselt Tallinn.
27. mail tuleb Tallinna E.E.L.K. peapiiskop Andres Taul koos konsistooriumi liikmetega ja läbirääkimised algavad. Kas aga selline lahendus rahuldab kõiki väliseesti kogudusi, sest ühtse piiskopkonnana jäädakse edaspidigi suhtlema Torontoga? Euroopa praostkonnad on soovinud n-ö otseühendust Tallinnaga.
Rõhutati, et ilma vastavate lepinguteta väliskirikule EELK põhikiri ei laiene ja majanduslikult jääb ta iseseisvaks.
Kirikukogu kinnitas EELK Konsistooriumi 2007. aasta eelarve täitmise aruande ja võttis vastu 2008. aasta lisaeelarve.

 

Tiiu Pikkur