Kirikukogu valis piiskopi ja kirikuvalitsuse

4. detsembril toimunud XXVI Kirikukogu 9. erakorralisel istungjärgul valiti senisest väiksem kirikuvalitsus. Konsistooriumi kuulub peapiiskop, piiskop, kaks assessorit ja kantsler.
Piiskopi ametikoht
Peapiiskop electus Andres Põder ütles, et konsulteeris peapiiskop Jaan Kiiviti, piiskop Einar Soone ja kahe tema järel enim hääli saanud peapiiskopi kandidaadi Tiit Salumäe ja Joel Luhametsaga ning ühiselt jõuti järeldusele, et EELK-l võiks tulevikus kaks või kolm piiskoppi olla. Sellist otsust ei tohi mitte kiirustades teha.
Piiskop Soone esitas möödunud aastal kirikukogule avalduse vabastada end piiskopi kohustustest peapiiskop Jaan Kiiviti ametist lahkumise päevast, kirikukogu rahuldas tema palve 2003. a sügisistungjärgul. Einar Soone poole pöördus ka mitu praostkonda palvega kandideerida peapiiskopi valimistel, kuid Soone ei andnud nõusolekut.
Peapiiskop Põder jõudis läbirääkimiste tulemustena aga niikaugele, et «piiskop Soone on avaldanud valmisolekut edaspidigi teatud piiskoplikke ülesandeid täita». Piiskopi töökohustused määrab peapiiskopi ettepanekul konsistoorium.
Põder selgitas: «Olen teinud piiskop Einar Soonele ettepaneku leppida kokku sellises tööjaotuses, mis on talle tema muid kohustusi arvestades vastuvõetav. Sellisel korral saaks ta jätkata tegevpiiskopina. Minu palvel andis piiskop Soone nõusoleku jätkata tööd konsistooriumi liikmena. Seega langeb ära vajadus uut piiskoppi või piiskoppe kiirustades ametisse nimetada.»
Kirikukogul jäi nüüd üle ainult jõusolev otsus 26. novembrist 2003 piiskop Einar Soone vabastamise kohta piiskopi ülesannetest tühistada, mida ka üksmeelselt tehti.
Kaks assessorit ja kantsler
Kirikuvalitsuse moodustavad peapiiskop, piiskop ja valitud liikmed, kelleks uue põhikirja järgi on 2-4 assessorit ja kantsler. Põder seadis üles kolm nime: assessoriteks Joel Luhametsa ja Tiit Salumäe ning kantsleriks Mati Maanase.
Põder ütles, et Luhametsa ja Salumäe nimetamisel lähtus ta peapiiskopi kandidaatide valimistest: need mehed said tema järel enim hääli. Nii Joel Luhamets kui ka Tiit Salumäe on kauaaegsed ja võimekad kirikuvalitsuse liikmed. Novembris 2005 seisavad ees korralised valimised ja siis on uue peapiiskopi arvates vajalik kaasata assessoritööle uusi vaimulikke. «Arvan, et kiriku juhtimise ringi tuleb laiendada ja noorendada.»
Kahe assessori valimist põhjendas Andres Põder sellega, et kirikukorralduses toimuvad olulised muutused, pole selge assessorite otstarbekas rollijaotus, uute kandidaatide leidmiseks jäi liiga vähe aega. EELK uus põhikiri sisaldab olulise muutuse juhtimisstruktuuris, esile on tõstetud piiskopliku nõukogu roll, kes annab konsistooriumile ja teistele kiriku organisatsioonidele soovitusi ning võtab iseseisvalt vastu õpetusse ja liturgiasse puutuvaid otsuseid.
Põder on seisukohal, et piiskopliku nõukogu kaudu on kogu kirik tugevamini esindatud, praostkonnad saavad vahetult oma sõna kaasa öelda, suureneb sidusus. Nõukogu peaks hakkama koos käima senise kahe korra asemel 4-6 korda aastas. Väiksema assessorite ringi puhul on võimalik piiskopliku nõukogu tööd koheselt tõhustada, kinnitab uus peapiiskop. Kiriku ees olevate oluliste probleemide lahendamisel tahab ta rohkem moodustada ja kaasata initsiatiivgruppe – see omakorda laiendaks kirikujuhtimises osalejate ringi.
Uus kirikuvalitsus on koos
Ka kantsleri tööülesanded vajavad täpsustamist. Seetõttu pidas peapiiskop Põder vajalikuks seniste volituste ajaks nimetada kantsler konsistooriumi seniste töötajate hulgast. Kantsleri ametikohta tuleb käsitleda põhitöökohana, samas on vajalik, et sel kohal oleks inimene, kes on kirikus tuntud ja aktsepteeritud. Andres Põder leidis sobiva kandidaadi olevat konsistooriumi haldusdirektori Mati Maanase.
Valimistulemused kinnitasid Andres Põderi ettepaneku õigsust. Uus kirikuvalitsus on loodud, töövaldkonnad jagunevad järgmiselt: peapiiskop Andres Põder (koolitus ja kaadriküsimused), piiskop Einar Soone (oikumeenia), kantsler Mati Maanas (majandus ja haldus), assessor Tiit Salumäe (välissuhted, meedia, liturgia, kultuur), assessor Joel Luhamets (diakoonia, misjon, laste- ja noortetöö).
Kirikukogu otsusega määrati peapiiskop emeeritus Jaan Kiiviti pensioni suuruseks neljakordne Eestis kehtiv rahvapensioni määr ja talle hüvitatakse eluasemekulud kuni ühe rahvapensioni määra ulatuses. Samas otsustati ka tõsta peapiiskop emeeritus Kuno Pajula pension samale tasemele.
Majandusassessor Jaan Tammsalu ütles sel puhul sõna võttes, et kiriku ülesanne on oma töötegijate eest väärikalt hoolt kanda. Kahjuks piiratud võimaluste tõttu kõikidele õpetajatele seda veel lubada ei saa. Ta rõhutas, et Jaan Kiivit on oma pensioni ja tulevase eluaseme suhtes väga tagasihoidlik olnud. Peapiiskop Kiivit hakkab elama kirikuvalitsusele kuuluvas korteris, mida ta saab kasutada elu lõpuni.
Tiiu Pikkur