Kirikulaul on oskaja käes mõjus tööriist

Läinud nädala lõpul kogunesid kirikumuusikud Viljandisse kahepäevasele konverentsile «Koraal eile, täna ja homme».

Küll püüdsid suurema staažiga kirikumuusikud Männimäe külalistemajas meenutada, kas neile varem ka on konverentsi korraldatud, ja midagi ka meenus, ent taolist siiski mitte. Ka puudus liidu esimehel Tuuliki Jürjol teadmine, kas kirikumuusikud enne sõda kaheks päevaks kunagi kogunesid.

Tähtsamad kui väejuhid
Nii avaldas peapiiskop Andres Põder lootust, et kokkusaamisest võiks kujuneda traditsioon ja see annaks kirikuellu olulise sõnumi. Kui esmalt kogunesid kord aastas vaimulikud ja seitse aastat on kokku saanud juhatuseesimehed, siis nüüd tegid seda kirikumuusikud. «Selle kolme jala peal seisab kirik kindlalt,» oli peapiiskop kogunenuile tänulik.
Ta toonitas kirikumuusikute olulisust, sest nemad on olnud võimelised kokku tooma kõige rohkem rahvast. Mõtles ta vaimulikule laulupeole Tartus, kus rahvast oli täis nii kaarealune kui -esine. Järgmine laulupidu on eeloleval suvel.
Konverentsil mõeldi aga kiriku laulu- ja palveraamatule, mida on plaanis uuesti välja anda, muidugi uuenenud sisuga. Kui kasutusel oleva lauluraamatu koostamisel peeti oluliseks erinevate perioodide esindatust, ei suudetud kirikupea sõnul vaadata tulevikku. Ta toonitas, et kiriku mälu oluliseks osaks on laul, eriti koraal. «Peaksime mõtlema, kuidas tuksub järeltulijate süda,» kutsus peapiiskop kaasa mõtlema lauluraamatu koostamisele.
Liturgiakomisjoni esindaja praost Marko Tiitus viitas konverentsi jumalateenistusel Pauluse kirikus jutluses Viljandi Jaani koguduse liikme arhitekt Ülo Stööri elulooraamatule, kus viimane ütleb, et läbi nõukogude aja olid koorijuhid tähtsamad kui väejuhid, aidates lõpuks viia riigi iseseisvusele. Ja veel laenas ta ilusa mõtte Arvo Pärdilt, kes on öelnud, et inimene on instrument ja ta peab korras olema: süda pattudest puhas ja koormast vaba. Ja aega peab ta targalt kasutama.

Inspiratsiooni maailmast
Kirikulaulust kõneldes ütles praost konverentsil peetud ettekandes, et kirikulaulu mõte on olla tööriist ja et lauluraamatu laulud ja palved peaksid olema inspireerivad. Kirikulauludele mõeldi teisteski ettekannetes, mida pidasid Tallinna Vanalinna hariduskolleegiumi õpetaja Pille Raitmaa, muusikateadlane Eerik Jõks, muusik ja kirikuõpetaja Mart Jaanson.
Elevust ja tõsist kaasaelamist ning kaasalaulmist pakkusid töötoad. Neist sai tõesti innustust ja usun, et nii mõneski koguduses kasutatakse konverentsilt saadud ideid. Sai neis laulda päris mitmes keeles, kõige eksootilisem oli kindlasti suahiili keel.
Kui koorijuht Sigrid Põld tutvustas Euroopa riikide kirikumuusikat ja just viimaste aastate loomingut, mida võiks eesti keelde tõlkida, siis Tuuliki Jürjo kutsus osa saama Aafrika ja Lõuna-Ameerika koraalimuusikast. Organistidele harjumatut basskitarri ja rütmipille kutsus proovima misjonär Tero Ruot­sala, kes ärgitas kirikumuusikuid tegelema noortega ja moodustama noortebändi.
Pühakirjatekstide laulmise metodoloogiat selgitas ja praktilisi harjutusi juhendas Eerik Jõks, vaimulike regilaulude esitamist aga õpetas Janika Oras kirjandusmuuseumist. Koos Kersti Petermanni antud koraalimängu ja Raul Talmari dirigeerimise meistrikursusega said meie kiriku rohkem kui poolsada muusikut koosolemiselt hea vaimse laengu ja positiivset energiat heast seltskonnast.
Rita Puidet