Kirikus kasutusel olevast sümboolikast

On teada-tuntud asi, et kiriklikud institutsioonid ja ametikandjad on läbi ajaloo kasutanud oma vappi.

Kus ja kuidas, see on aja kulgedes suuresti varieerunud. Mitmetes meie vanades kirikuhoonetes näeme kaugetest aegadest pärit piiskopivappe.
Äsja Haapsalu toomkirikus õnnistatud piiskop Tiit Salumäe vapp, mis koos EELK lipuga annab selge tähenduse, et tegu on piiskopikirikuga, võis kirikurahvas taas suurendada huvi kiriklike heraldiliste sümbolite vastu.

EELK lipp ja vapp
EELK sai oma vapi ja lipu suhteliselt hiljuti, need kinnitas kirikukogu 29. novembril 2006. aastal. „EELK vapi sinisel kilbil on must hõbedaga ääristatud rist, mille keskel hõbedane heraldiline roos. Roosi keskel on punane süda, milles must ladina rist. Vapikilbi kohal on mitra, kilbi taga on ristatud piiskopisau ja ristisau. EELK lipp on heraldiline vapilipp, see kannab samu sümboleid kui kiriku vapikilp – selle vahega, et lippudel asendab hõbedat valge, kuldset kollane värvus,“ selgitab heraldik Priit Herodes.
2. juunil 2007, kui tähistati meie rahvakiriku 90. aastapäeva, pühitseti Tartu Jaani kirikus pidulikul jumalateenistusel EELK sümboolika. Lipp valmistati Tallinnas lipuvabrikus, selle annetasid ja andsid kirikule üle üliõpilaskorporatsioonid. Pühitsusnaela lõid lipuvardasse peapiiskop Andres Põder, president Toomas Hendrik Ilves ja korporatsioonide nimel Filiae Patriae vilistlane Aira Võsa.
Järgmise, 2008. a 9. mail enne ristikiriku sünnipäeva asetati muinsuskaitsealuse Tallinna piiskopliku toomkiriku altariruumi põhjaseinale peapiiskoppide nimetahvli kohale EELK lipp ja vapp.
Vapi valmistasid OÜ Rändmeister tislerid Elmar Lääne ja Danel Valner. Sinisel kilbil on must hõbedaga ääristatud rist. Vapi keskel on hõbedane roos, mille keskel punases südames must rist. Lutheri roosiks kutsutud sümbol tuli algselt kasutusele Martin Lutheri pitsatina. Roos sümboliseerib usu rõõmu, rist südames osutab sellele, et Kristuse rist on meie südames. Vapi kohal on mitra, mis näitab, et tegu on piiskopliku kirikuga, vapi taga ristatud piiskopisau ja ristisau osutavad sellele, et EELK eesotsas on peapiiskop
„Seda nn täis- ehk suurt vappi, mille kilbi kohal on mit­ra ja mille taga ristuvad piiskopisau ja ristisau, on sageli peetud EELK peapiiskopi vapiks. Tegu on siiski hoopis EELK täisvapiga. Tõsi, nii nagu Vabariigi Presidendil on õigus kasutada Eesti suurt riigivappi, on ka peapiiskopil õigus kasutada oma ametivapina EELK täis- ehk suurt vappi,“ täpsustab Priit Herodes.
Eelnimetatud vapid ja lipud pole siiski esimesed heraldilised sümbolid EELK kogudustes. Esimesena sai 2001. a vapi ja lipu Tallinna Püha Vaimu kogudus. Oma kodukogudusele kinkis vapi, lipu ja teeneteristi kavandid toonane Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees, heraldik Priit Herodes. Koguduse piduliku kandelipu koos sepis­alusega ja esimesed teeneteristid laskis omal kulul valmistada mereväe reservohvitser Toomas Peek.
Järgmisena kavandati 2002. aastal vapp, lipp ja teeneteristid Tallinna Rootsi-Mihkli Püha Miikaeli kogudusele, kes neid kenasti ja laialdaselt kasutab.

Haapsalus taas piiskopivapp toomkirikus
Haapsalu on juba kolm aastat jälle piiskopilinn. Seda kinnitab nüüd ka piiskopivapp toomkiriku seinal, mis õnnistati 26. augustil Haapsalu toomkirikus Haapsalu Püha Johannese koguduse missal. Vapi kavandas Priit Herodes pärast Tiit Salumäe piiskopiordinatsiooni 2015. aastal. Nüüd Haapsalu toomkiriku idaseinale piiskopi tooli kohale paigutatud ligi meetrikõrguse puidust vapi valmistas puidumeister Agur Ints Tartust. Puidust vapi tellis ja selle eest tasus Haapsalu linn.
Piiskop Salumäe vapi kuldsel kilbil on kuldne kotkas, evangelist Johannese sümbol, mis osutab, et see evangelist jõudis jumalike salasuste mõistmisel kõrgele. Vapi alla on kirjutatud ladina keeles „Deus charitas est“, mis on tõlkes „Jumal on armastus“. See oli evangelist Johannese keskne sõnum. Evangelist Johannes on olnud ajaloolise Saare-Lääne piiskopkonna kaitsepühak ja sellisena on loogiline tema sümboolika kasutamine Haapsalus resideeriva piiskopi vapil. Nii see on olnud läbi ajaloo. Luteri kirikule viitab hõbedane roos kotka kohal.
Ligi 300 aastat oli Haapsalu katoliikliku Saare-Lääne piiskopiriigi pealinn ja piiskopilinnus. 1515. aastal pühitseti Haapsalus ametisse piiskop Johannes IV Kievel, kes andis õiguse kuulutada siinseil aladel luteri usku. Haapsalu esimeseks luterlikuks kirikuks sai Jaani kirik. Piiskopi asukohaks oli Haapsalu 1563. aastani, mil protestantlik Taani prints Magnus oli sunnitud lahkuma Rootsi võiduka sõjaväe eest. (Väljavõte Kristel Engmani ülevaatest Scripta Annalias 2015.)

Võti ja mõõk – Tartu sümbolid
Ka piiskop Joel Luhametsale kavandas vapi Priit Herodes. 2015. a mais kinkisid piiskop Luhametsale alluvad praostkonnad talle piiskopiordinatsiooni tunnustamiseks puidust nikerdatud vapi. Vapp valmis puunikerdaja Agur Intsu käe all. Praost Ants Toominga sõnul on meistrimees taastanud ja valmistanud ajalooliste kavandite järgi vappe ka nt korporatsioonidele. Piiskop Luhametsa vappi võib näha Tartu Pauluse kiriku tiibhoone seinal.
Piiskop Luhametsa vapi kuldsel kilbil on kujutatud võti ja mõõk. Kuna tegu on Tartus resideeriva piiskopiga, siis seostuvad need sümbolid vapil Tartu linna kaitsepühakute Peetruse ja Paulusega. Samad sümbolid – võti ja mõõk – on ka Tartu linna vapil.
Peetruse sümbol on võti, sest Kristus andis talle võtmete meelevalla siduda ja valla päästa. Pauluse sümboliks on aga mõõk, sest tema lausus traditsiooni kohasel Heebrea kirjas olevad sõnad: „Jumala sõna on elav ja tõhus ja vahedam kui ükski kaheterane mõõk“ (Hb 4:12). Kuna Paulus on kirjutanud Piiblisse kõige rohkem raamatuid, siis see näitab apostli sõnamõõga vahedust.

Algus ja ots
Emeriitpeapiiskop Andres Põderi kasutuses Tallinna toomkirikus oli isiklik tool, mille talle kinkis Pärnu praostkond. Enne peapiiskop Urmas Viil­ma ametisseseadmist 2015. aasta 2. veebruaril restaureeriti ja paigaldati kirikusse viiekohaline pink. Juhan Kilumets (OÜ Rändmeister) meenutas, et tegu oli vana vaimulike pingiga, mis paiknes altariruumi põhjaseina ääres. Pink restaureeriti, osaliselt ehitati ka ümber ja tõsteti seina äärest ruumi sisse ehk koguduse vaatevälja. „Pingi rekonstrueerimise projekti tegi arhitekt Illar Kannelmäe,“ lisas Juhan Kilumets.
Emeriitpeapiiskop Andres Põderi kasutuses on personaalne vapp, mille kujundas ja kinkis talle Priit Herodes piiskopiaja alguses. „Siis, kui sai kujundatud ja kinnitatud ka EELK ametlik vapp,“ täpsustab Andres Põder. „Oma ametiajal (2005–2014 – toim.) kasutasingi üksnes EELK vappi ametivapina. Emerituuri jäädes olen kasutanud isiklikku vappi vahel kirjapäises, vahel ka nimekaardil.“
Vapi kuldsel kilbil on sinine Andrease rist (viitab Andrese nimele) ning risti keskel hõbedane püha monogramm A ja O (Mina olen A ja O, esimene ja viimane, algus ja ots! Ilm 22:13). Kuldne sümboliseerib eeskätt ülimat, jumalikku tõde, õnne ja edu – ühtlasi on see ka Eesti ja Pärnumaa vapivärv. Sinine tähistab usku ja head tahet, viitab ka merele. Hõbedane on tarkuse, valguse, puhtuse ja ustavuse tunnusvärv.
„Nagu ülalpool mainitud, saavad EELK peapiiskopid oma ametiajal kasutada ametivapina EELK suurt vappi,“ selgitab Priit Herodes. „Paralleelselt on neil õigus eraviisiliselt kasutada oma isiklikul vapil peapiiskopi ametitunnuseid: mitrat, risti- ja piiskopisaua. Emerituuri siirdunud peapiiskop või piiskop omab õigust jätkuvalt kasutada oma vapi kohal mitrat kui piiskopipühitsuse sümbolit, kuid nende vapilt eemaldatakse sauad või sau kui ametivõimu tunnused. Nii ongi toimunud emeriitpeapiiskop Andres Põderi ning emeriitpiiskop Einar Soone vapiga.“
Roheline Malta rist emeriitpiiskop Einar Soone vapil osutab sellele, et ta on tunnustatud Jeruusalemma Püha Laatsaruse vennaskonna ordeniga. Kaheksanurkne täht on taassünni sümbol, märgib ka teednäitavat Põhjanaela.
Priit Herodes lisab, et oma vapp oli ka emeriitpeapiiskop Kuno Pajulal. „Kuid tema sai selle kingiks juba emerituuris olles, 10. juulil 2012 seoses Rakvere Püha Kolmainu koguduse lipu pühitsemisega.“
Sirje Semm
Kaido Soom

Pildigalerii: