Kirikute nõukogu videoklippide lähtekohaks on terviklik ülevaade

Viiendat aastat valmivad Eesti Kirikute Nõukogu haridustoimkonnas harivad videoklipid. Umbes pool tundi kestvate klippide saatejuht ja autor on Heiki Haljasorg.

Klippe on filminud ja filme monteerinud Maria-Liisa Arrak, Emma Kask, Elizaveta Kozlov, Andres Möls ja Urmas Roos. Töö jätkub.

Filosoofiadoktor Heiki Haljasorg on aastast 2016 Eesti Kirikute Nõukogu haridustoimkonnas projektijuht. Ta ütleb, et videote loomise mõte oli jõuda nende inimesteni, kelleni kogudused tavaliselt ei jõua. Klippe filmima kutsuti Kiievis kristlikus meediakoolis Zoom foto- ja videomeisterlikkuse kursuse 2009. aastal lõpetanud ja mitmes meediaprojektis osalenud Urmas Roos. 

„Praegune pandeemia olukord näitab, et see on õige tee. Kuna üritusi enam eriti teha ei saa, siis video on parim võimalus inimesteni jõudmiseks,“ ütleb Heiki Haljasorg.

Puust ja punaselt

Videoklippide teemaring on lai: need käsitlevad teoloogilisi, aga ka üldinimlikke väärtusi, laste kasvatamist ja erivajadustega laste aitamist. Saatejuht ütleb, et EKNi hariduse ümarlaud seob teoloogia, hariduse ja kasvatuse tervikuks. Sellest mõttest on sündinud ka käsitletud teemad, aga üks on kindel: autor on valinud valdkonnad, mis talle endale väga meeldivad. Ja rõõmustanud, kui need teistele kasuks on.

„Üritan teha kättesaadavaks teemasid, mida raamatutest lugedes võib teada saada, aga mida eestikeelsetes Interneti videokeskkondades ei pruugi veel piisavalt olla. Lähtekohaks on puust ja punaselt korralik tervikülevaade,“ selgitab Haljasorg.

Täpsustuseks lisab ta, et inimene, vaadanud kirikut tutvustavat klippi, otsib siis kirikut külastades üles need detailid, mida ta muidu ei oskaks märgata. Kellegi targa inimese juhendamisel on palju põnevam uut avastada, ja mitte ainult saatejuhil. 

Kodulehel haridus.ekn.ee on kõik tehtud videod mugavalt leitavad ja märtsi alguse seisuga on neist kõige populaarsemat vaadatud 969 korda. See pole tõesti paha tulemus, tunneb Haljasorg uhkust. „Kes teada tahab, mis videot on nii palju kordi vaadatud, sellel soovitan EKNi hariduse kodulehte külastada,“ jääb Haljasorg saladuslikuks.

Katteplaanid ja vigade kontroll

Ta ütleb, et idee ja enamasti ka kokkulepe saatekülalisega sünnib kiiresti. Suurem töö on saateid monteerival Urmas Roosil. Fotodokumentalistina on tema peaasjalikult ennekõike jälgija-jäädvustaja. „Selles protsessis oleks sekkumine nagu dokumendi võltsimine, mis rikub sündmuse autentsuse,“ sõnab Urmas Roos.

Mängu tuleb kinematograafia valdkonda kuuluv mõiste „katteplaan“, millega luuakse informatiivse ja visuaalse pildi vaheldus. Soovitatav on, et ühe minuti jooksul vahetub pilt 3–4 korda. See hoiab Roosi sõnul vaataja tähelepanu erksana ja mälu talletab informatsiooni paremini. Alati ei saa seda muidugi rangelt järgida.

Urmas Roos tutvustab töö köögipoolt: „Filmimine võimaldab teistsugust loomingulist aktiivsust ja suhtlust filmitava inimesega. Mängu tulevad tausta, valgustuse ja võtterakursi valik, et intervjueeritav paremini välja joonistuks. Aparatuuri jälgimisele lisaks tuleb hoolega kuulata, millest filmitav räägib. Siis selgub, millised katteplaanid kohapeal jäädvustada.“

Näite toob Urmas Roos filmimisest Karuse Margareeta kirikus. Kui diakon Meelis Malk rääkis sealsest unikaalsest orelist aastast 1866, siis vaataja näeb sünkroonselt pilti orelist. „Kui rääkida infotehnoloogia keeles, siis tihendame nõnda infobittide hulka, mis ajaühikus vaataja „kõvakettale“ salvestub,“ kõneleb dokumentalist. 

Lisaks filmimisele võtab ühe saate montaaž aega umbes tund-kaks, koos paljude katteplaanidega 4–5 tundi. Aga kontrollima peab ka võimalikke ettetulevaid vigu, hiljem tuleb film üles laadida. Ajamahuka tööna nimetab Haljasorg subtiitrite lisamist. „Püüan kõikides videote valmimise etappides nõu ja jõuga abiks olla. Minu jaoks on see puhas rõõm, sest on põnev ja teeb targemaks,“ lisab ta.

Tõsiseltvõetav formaat

Viimase kahe kuu jooksul on valminud 11 videoklippi, see on aukartust äratav arv. Autor kinnitab, et videoklippe on tõesti viimasel ajal saanud tavapärasest rohkem. Ja lisab, et harilikult on ta raadiotöös ja videotöös tublim just suvisel ja talvisel koolivaheajal, kui koolitööga seonduvaid kohustusi ei ole. (Heiki Haljasorg on õpetaja mitmes pealinna koolis. – R. P.) Siis on ka saatekülalised saanud valida endale rohkem sobivaid aegu.

Heiki Haljasorg naljatab, et EKNi väikse eelarvega nad Hollywoodi filmitoodanguga ei võistle. „Aga mis on huvitav, et rääkivad pead ilma suurte filmiefektideta on veel tõsiselt võetav formaat ning jätkub ka vaatajaid-kuulajaid,“ rõõmustab ta, pidades parimaks komplimendiks, et Eesti Kirik on avaldanud uute videote reklaamiks ka fotod ja Regina Hansen on kirjutanud mõnest videost artikli e-Kirikusse.

Klippe on erinevatel teemadel ja erinevate inimestega ning muidugi kõnetavad need erinevaid inimesi. „Aga kui midagi on vaadatud, siis vaadatakse ka teisi klippe. Ja nii kasvab ka vaatajate arv,“ on Haljasorg veendunud ja lisab, et saab kuulajatelt-vaatajatelt häid nõuandeid, sest õppimise ruumi on alati. „Kes midagi teeb, see ka õpib,“ sõnab ta. Näitena toob ta piiskop Tiit Salumäe soovituse, et Läänemaa kirikute videod oleksid kirikute kaupa eraldi kättesaadavad.

Omad lemmikud

Viimastest videoprojektidest on Haljasoru sõnul kõige põnevamad olnud inimese hingeõndsuse ja hea kasvatuse saladustega seotud saated. Ühe põhjusena toob ta asjaolu, et pole teoloogiat õppinud. „Minu õpingud on piirdunud ajaloo ja kasvatusteadustega,“ toob ta vabanduseks. Samas tõstab ta esile, et küsimustele vastavaid kirikujuhte või teoloogiadoktoreid ja nende arutluskäiku on huvitav jälgida. Ka oli suureks elamuseks külastada Saaremaa ja Läänemaa kirikuid. 

Algusajast meenutab Haljasorg „Ladinakeelseid mõtteteri“, „Ülevaadet kirikliku muusika paremikust“ ja „Martin Lutheri mõtteid“. Aastatepikkusest kogemusest raadiotöös ütleb Heiki Haljasorg: „Hea saade tuleb siis, kui on väga hea esineja ja kui ta on lahkesti nõus vastama. Sellega on mul palju vedamist ja õnne olnud.“

Kui eelmisel aastal valmisid videoklipid teemal „Saaremaa kirikud ja loodusobjektid“ ja „Läänemaa kirikud“, siis sel aastal loodab ta vaatajaid taas millegi toredaga üllatada.  

Heiki Haljasoru ametiaeg Eesti Kirikute Nõukogus projektijuhina lõpeb 2022 detsembris. Aga töö Tallinna toomkoolis, Vanalinna Hariduskolleegiumis ja Raadio 7-s jätkub. „Teen kõikides neis oma tööd suure rõõmuga. Olen Jumalale tänulik nende võimaluste eest, mida elu on andnud,“ ütleb Heiki Haljasorg.

Rita Puidet