Kirikute osast Euroopa palge kujundamisel

Evangeelsete Kirikute Euroopa Osaduse (EKOE) – Leuenbergi Kirikuosaduse sotsiaaleetika alaste konsultatsioonide kolmas ja viimane kohtumine Tallinnas novembrikuu alguses arutas, kuidas Euroopa protestantlikud kirikud saaksid ja võiksid reageerida erinevatele sotsiaaleetilistele väljakutsetele.
See oli esimene EKOE suur­üritus, mille korraldas EELK. Konsultatsioonidest, mille käivitamine otsustati 2006. a Budapestis toimunud täiskogul, on EELK poolt osa võtnud Eva-Liisa Luhamets ja Kaido Soom. Tallinna üritust aitas korraldada Thomas-Andreas Põder.

Ootused kirikutele
Kohtumise sisuline vedaja dr õp Dieter Heidtmann, EKOE volinik sotsiaalküsimustes Euroopa Liidu juures, ütles, et sotsiaaleetiliste küsimustega on tegeldud kaks aastat ning sellest tööst on osa võtnud ligi kolmkümmend noort vaimulikku ja kiriku töötegijat kahekümnelt maalt. Tallinnas oli neist 18 kümnelt maalt.
«Meie peaülesanne on leida, milline on kiriku osa tänapäeva avatud piiridega Euroopas sotsiaalsete väljakutsetega toime tulemiseks. Mida me ootame, et kirikud teeksid, kui nad puutuvad kokku vaesuse, globaliseerumise, migratsiooni ja integratsiooni või loodushoiu teemadega. Me püüame siin neid väljakutseid formuleerida ja paberile panna,» selgitas dr Heidtmann.
Sõpradeks saanud
Konsultatsiooni ühes töörühmas arutas dr Heidtmann koos nelja noorega, missugused on eri maade sotsiaalsed probleemid. Oma arvamuse nad siin ütlevadki.
Prof dr Stefanie Schardien Saksamaalt ütles, et kui neid konsultatsioone alustati, siis tehti seda nagu puhtalt lehelt, kõik teemad olid avatud. Pikkamööda kujunesid välja need, millest nüüd räägitakse. Palju on ühiseid probleeme, kuid riigiti ka erinevaid.
Miriam Haar Iirimaalt märkis, et neil on peamiseks probleemiks migratsioon ja integratsioon. «Meile tullakse palju endistest idabloki riikidest, ka Eestist. Kirik saab teisest ühiskonnast tulnutele pakkuda materiaalse abi kõrval ka hingelist tuge, vaimset kodu. Ja seda me teha tahamegi.»
Julia Lewandowska Poolast hindas eriti seda, et koostatava dokumendiga soovitakse pakkuda nõu evangeelsetele kirikutele. Teiseks pidas ta kaks aastat kestnud ürituse positiivseks küljeks seda, et noored eri kirikutest on nüüdseks juba nii tuttavaks saanud, et sidet peetakse ka konsultatsioonidevahelisel ajal. «Nii saame kõige paremini siin arutatut ellu viia ja aktuaalsetel teemadel omavahel nõu pidada. Meist on saanud sõbrad,» kinnitas Julia.
Itaalia esindaja William Jourdan märkis, et ka tema kodumaal on probleemiks sisserändajad. «Itaaliasse tullakse palju Aafrikast ja ka Ida-Euroopast. Paljud tahaksid liituda kohalike kogudustega. Meie omalt poolt saame neile abiks olla ja lõimumist uude ühiskonda nii kiirendada,» kinnitas ta.

Lõhe vaeste ja rikaste vahel
EKOE 105 liikmeskiriku seas tehtud uuringus selgus, et kõige põletavam probleem on praegu Euroopa riikides lõhe suurenemine vaeste ja rikaste vahel. Häda, mis vaevab ka Eestimaad. Teiste hulgas nimetati ka väärtushinnangute individualiseerumist, sisserändajate lõimumist, globaliseerumist, kliimamuutusi ja energiakriisi. Ka nimetatud uuring aitas kaasa lõppdokumendi vormistamisele.
Lõppkonsultatsiooni tekst esitatakse EKOE nõukogule, mis tuleb kokku tuleva aasta jaanuaris Oslos. Tallinnas lõppkuju saanud dokument (ligikaudu 50 lk) peaks aitama Euroopa kirikutel tegelda ühiskondliku õigluse valuküsimustega nii omal maal kui ühiselt Euroopa tasandil. Tekst esitatakse EKOE nõukogule tuleva aasta jaanuaris Oslos. Seejärel saadetakse see tagasiside saamiseks liikmeskirikutele. Lõplik variant tuleb kinnitamisele 2012. aastal Leuenbergi Kirikuosaduse täiskogul.

Tiiu Pikkur