Kodanikuühiskond kui hästitoimiv riik

Kodanikuühiskond on hästitoimiv riik tänu kõigi võimalustele osaleda otsustusprotsessides – nii võib kokku võtta Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni (EKAK) peamise mõtte. Riigikogu kiitis selle dokumendi heaks 2002. aastal.
Kontseptsioon sõnastab kodanikeühenduste ja avaliku võimu partnerluse alused ja raamistiku kodanikuaktiivsuse elavdamiseks ja demokraatia tugevdamiseks Eestis. Kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon on suur samm edasi kogu kolmandale sektorile. Selle kontseptsiooniga kehtestas ennast kodanikuühiskond ja avalik sektor on aktsepteerinud kodanikuühiskonda kui aktiivset partnerit.
Kuidas aga minna põhimõtetelt tegeliku arenguni? Enam ei saa rääkida alt üles joonistuvast ühiskonnast, kus riik suhtleb kodanikuühiskonnaga ülalt alla. Kodanikuühiskond ei asu riigivõimust allpool, vaid sellega ühel tasandil.
Eesti kodanikuühiskond peaks kujunema toimivaks võrgustikuks, nii et ka Riigikogu tunnetaks end ühena paljudest vastastikku suhtlevatest mõjukeskustest. Küsimus on aga selles, kas ja kuidas kodanikuühiskond tunnetab ja kehtestab ennast riigi toimiva partnerina. EKAK on esimene vormiline samm selles suunas.
Eesmärgid
Luua kodanikuühiskonna arengule soodne keskkond on EKAKi peamine eesmärk, mille saavutamiseks tuleb kodanikualgatust ja osalusdemokraatiat edendada, vabatahtlikku tööd väärtustada, kodanike õigusi paremini tunda ja järgida, inimeste vastutustunnet tõsta oma perest kuni ühiskonnani välja.
Peetakse oluliseks kaasata kodanikeühendusi suuremal määral poliitikasse ning välja töötama õigusakte, arendama heategevust.
Mõiste «kodanik» all on selles dokumendis mõeldud kõiki Eestis legaalselt elavaid inimesi. Kodanikuühiskonna all mõistetakse inimeste omaalgatuslikku koostööd, et järgida oma huve ning arutada avalikke küsimusi ja osaleda otsustustes, samuti seda koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone.
Koostöö põhimõtted
Kodanikeühenduste ja avaliku võimu koostöö põhimõtted on kodanikuaktiivsus, osalus, austus, partnerlus, vastutus ja aruandmiskohustus, kodanikualgatuse poliitiline sõltumatus, korruptiivsuse vältimine, säästev ja tasakaalustatud areng, võrdne kohtlemine.
Nende eesmärkide saavutamiseks määratleb EKAK kodanikeühenduste ja avaliku sektori koostöösuhtest tulenevad põhilised kohustused ja õigused, mis seonduvad mõlema poole tunnustamise ja esindamisega, nende partnerlusega, poliitika väljatöötamise ning vahendite kasutamise ja aruandlusega.
EKAKi rakendamiseks edendatakse kodanikuharidust, toetatakse kodanikuaktiivsuse kasvu ja tugevdatakse osalusdemokraatiat. Tähtsal kohal on avaliku ja kolmanda sektori partnerlusel põhinev koostöökultuuri areng.
2003. aasta oktoobrist tegutseb EKAKi rakendamise ühiskomisjon, kes on keskendunud EKAKi lähiaja prioriteetidele ja loonud nende rakendamiseks kolm töörühma: seadusandluse ja kaasamise, rahastamise ja statistika ning kodanikuhariduse ja avaliku teadlikkuse töörühma.
EKAK tegelikkuses
Kodanikuühiskonna arengut arutatakse Riigikogus igal teisel aastal ja seda peetakse riiklikult tähtsaks küsimuseks, on olemas tegevusplaan aastani 2004–2006. Viimane arutelu Riigikogu saalis oli 20. jaanuaril.
Päev enne oli Riigikogu põhiseadus-, sotsiaal- ja kultuurikomisjoni avalik istung, kus osalesid kolmanda sektori esindajad. Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlaud (EMÜ), kelle üheks eesmärgiks on olnud viia ellu EKAKi, tegi mitu asjakohast ettepanekut nagu osalusdemokraatia suurem rakendamine ehk avalik võim peab kaasama oma kodanikke ja kodanikeühendusi kõikidesse avalikes huvides toimuvatesse otsustusprotsessidesse.
Kolmanda sektori organisatsioonid on ise algatanud paljude probleemide lahendamise ja need on seni suures osas leidnud rahastamist välisvahenditest. Riik pole seni pidanud otstarbekaks kulutada maksumaksja raha.
Olgu nimetatud, et 2005. aastal toetab riik 1,2 miljoni krooniga EKAKi rakendumist. Arvestades seda, et Eestis on ligi 22 000 sihtasutust ja mittetulundusühingut, ei ole summa muidugi suur. EMÜ peab ülimalt oluliseks luua kiiresti senise Hasartmängumaksu Nõukogu asemele kodanikuühiskonna sihtkapitali (hiljemalt 2006. aastaks).
Kiires korras tuleb välja töötada MTÜde rahastamise riiklik strateegia, mittetulundussektorist adekvaatse ülevaate saamiseks korraldada tegutsevate mittetulundusühenduste loendus, kuna praegune statistika ei anna teavet tegutsevatest, vaid üksnes registreeritud ühendustest.
EKAKi Riigikogu toetusrühma esimees Avo Üprus on öelnud: «Rääkides kodanikuühiskonna edust, räägime tegelikult meie eneste edust, sest kodanikuühiskond oleme kõik koos; nii tulundus- kui ka mittetulundussektor, nii avalik võim kui ka kirik.
Tugev kolmas sektor – aktiivsed kodanikuühendused ja algatused, sotsiaalselt tundlik kirik, tööandjate ja töövõtjate ühendused – tugevdavad omal kombel ka valitsust. Ja loomulikult toimub hoolivas riigis ka vastupidine: valitsus tugevdab terviku huvides ka nimetatuid.»
Tiiu Pikkur