Kogemuseni läbi tegevuse

Pilistvere ajaloolises pastoraadis olid 9.–10. septembrini koos meie koguduste laste- ja noortetöö juhid, et ammutada kogemusi ja ideid muutmaks oma töö tulemuslikumaks.

Kuidas esitleda ennast tabavalt, lühidalt, mitteformaalselt? Kes poleks olnud selle küsimusega kimpus. Eriti, kui oled noorte keskel, kellele võõrad kivinenud arusaamad etiketist. Loob just esimene moment eelduse tõhusaks koosolemiseks, ka annab hea algus rohelise tee kiriklikule laste- ja noortetööle.

Pilistvere hubases ja soojaksköetud kogudusemajas paigutati tulijad ringikujuliselt istuma, igaüks sai ennast enda valitud postkaardi abil tutvustada, kaardikuhilast leitud «abimaterjal» kulus marjaks – see aitas esile tuua mõne isikupärase seiga või fakti. Üsna esimestest hetkedest tajus 32 ideepäevalist sõõris istumise ilmekalt kollektiivset tunnet – et ollakse mõnusas osadusringis, aldid uut haarama ning vana kinnistama.

Soomest imporditud

 

Tallinna Kaarli kogudusest tulnud koolitajad Meelis Holsting ja Jaak Aus seisid hea selle eest, et keegi, käed rüpes, istuma ei jääks, ikka oli õhus mõni küsimus või käsil tegevus, et õigustada käesolevate ideepäevade temaatikat – tegevuskogemuslik meetod koguduste laste- ja noortetöös.

«Termini «tegevuskogemuslik meetod» võttis 1980ndate lõpus kasutusele Mikko Aalto Soomest. Nagu termin ütleb, on siin tegemist harjutuste ja mängudega – tegevusega, millega kaasneb kogemus, mida hiljem analüüsida ning rakendada igapäevasesse ellu.

Peaaegu igast mängust võib kujundada tegevuskogemuslikke harjutusi. Oluline on, kuidas hiljem saadud kogemust kasutada ja rakendada õpiprotsessis,» kirjeldasid koolitajad meetodit, mida «maaletooja» Mikko Aalto paar aastat tagasi Pilistvere ideepäevalistele ise tutvustamas käis. Tagasiside oli toona ülihea, mistap’ korraldajad otsustasidki samal meetodil baseeruva õppepäeva kasuks.

Peakorraldaja Mari-Ann Oviir meenutas, et esimesed ideepäevad toimusid Soome kiriku välisabil esimest korda 1998. a Noorsootöö Keskuse egiidi all, neid jätkab regulaarselt organisatsiooni mantlipärija Laste- ja Noorsootöö Ühendus.

Koos tegutsedes targemaks

«Olulisemaks on, et sama töölõigu eest vastutajad saaksid kokku tulla, rõõme-muresid vahetada ning muidugi uusi tarkusi omandada, mis neid oma töös aitaksid,» selgitas Oviir. Erinevalt varasemast oodati sel korral üritusele 18aastasi või vanemaid – see tagab korraldajate sõnul ühtlasema taseme ning võimaldab teemadele süvitsi läheneda.

Lisaks mängudele, mida üheskoos õpiti ja «läbi tehti», laagrikorrale, mis suurepäraselt haakus tegevuskogemusliku meetodi algtõdedega, jagus küllaldaselt aega jutuajamisteks «sektsioonides». Kõnekaks muutus tähelepanek, et laste- ja noortetöö on koguduses heal järjel, kui kogudus tervikuna, k.a koguduse vaimulik, selle väärtustab.

Mõtteainet edaspidiseks pakkus ühe ideepäevalise öeldud probleemisõnastus: «Kas tulemuslik noortetöö saab olla midagi sellist, millesse üldine suhtumine on – kui on, on hea, kui pole, pole ka midagi lahti.»

Staaþikas noortetöö tegija Meelis Holsting lisas: «Kas noortetöö kirikus jääbki vaid väheste entusiastide hobiks, kellest enamik on vabatahtlikud, kes saavad oma aega pühendada väga erinevalt. Või muutub noortetöö kirikus samasuguseks ametiks, nagu ta on juba riiklikul tasandil, koos vastava koolituse ja nõudmistega.»

Nii ei veedetud Pilistveres aega ainult tujuküllaste mängudega, vaid väideldi süvitsi hingelähedasel teemal; püstitati küsimusi ning otsiti neile vastuseid. Ikka, et meie kogudustes töö kõige väiksemate ning nendest suurematega sujuks, et sellest tegevusest võiks kasvada tulu kogu kirikule. Järgmised Laste- ja Noorsootöö Ühenduse ideepäevad leiavad Pilistveres aset tuleva aasta märtsis.

Liina Raudvassar