Kogu aeg koguduse keskel
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Määratlemata / Number: 10. jaanuar 2007 Nr 2 /
Kui õp Laine Villenthal (84) näärikuul 2004 Pindi kogudusest lahkudes emerituuri siirdus ja Nissi elama asus, ei teadnud ta aimata, et ees seisavad aastad täis praktilist jumalariigi tööd. Inimene teeb plaane, aga Jumal juhib.
Selge, nooruslik ja optimistlik on hääl teisel pool telefonitoru. «Hästi läheb, Jumala abiga, ei ole millegi üle kurta,» vastab Laine Villenthal Nissist Eesti Kiriku uusaasta kõnele. Ta on valmis jagama mõtteid ja muljeid lõppenud aastast.
Kuni 30. juunini oli Laine tegev korralise vaimulikuna Nissi koguduses, asendades lapsepuhkusel viibinud kohalikku õpetajat Lea Jants-Ylöneni. Õpetaja praktilised tööülesanded sisustasid sellel perioodil suuresti Laine päevi. «Ristisin, matsin ja leeritasin, viisin läbi jumalateenistusi ja tegin kõike, mis kuulub õpetaja tööülesannete hulka,» selgitab ta ja isegi läbi telefoni pole raske mõista – kogudus oli teenitud pühendunud vaimuliku poolt.
Õpetaja amet on elukestev
Alates suviharjast on Laine taas ameti poolest vaba. See tähendab, et on aega enam külastada kontserte (just lõppenud pühade aega jääb mitu muusikaelamust) ja sõpru (kogudused on palunud teda külla ning siis on ta ikka osalenud ka kohalikul jumalateenistusel, näiteks jutlustanud).
Just õp Villenthali näitel saab väita, et õpetaja amet on elukestev. Ei ole nii, et emerituuri staatus tähendaks praktilise kogudusetööga hüvastijätmist. Ikka tuleb ette, et õp Jants-Ylönen on hõivatud ning Laine Villenthal on rõõmuga nõus asendama.
«Meie vahekord Leaga on väga hea, kokku hoides saame hästi siinseid tegemisi jagada. Lea töökoormus on ju suur, tal on väike laps ja ta jätkab õpinguid magistrantuuris,» räägib Laine, selgitades, et tema abi ei piirdu üksnes vaimuliku teenimisega: «Vahel olen ka lapsehoidja, see on väga vahelduslik amet.»
Kindlasti on noorel vaimulikul hea teada, et alati võib nõu saada staa˛ikalt õpetajalt. Aga Laine rõhutab juurde, et tema peab suureks kasuks, et võib oma noorelt kolleegilt õppida seda, mida ise «vana kooli» teoloogina ei tea.
Soov õpetajaks saada juba noorena
Lõppeva aasta mõjusama sündmusena nimetab ta Nissi uue kooli avamist. Pühitsemistalitust paluti läbi viima Laine Villenthal, kes talituskõne lõpetas: «Ma pühitsen oma ameti poolest Nissi põhikooli maja õigeks kristliku kasvatamise paigaks Jumala auks, kõigile siin õppijaile eluaegseks kasuks ja kogu ümbruskonnale õnnistuseks».
Laine, kes on eelneva ametiaja jooksul pühitsenud Orava ja Kääpa põhikooli juurdeehituse, on ka ise kooliõpetaja ametiga sinatutvust teinud. Esimese vabariigi ajal koolitas ta ennast kooliõpetajaks Haapsalu pedagoogilistel kursustel, nõukogude kord seadis vana hariduse ning kutsetunnistuse kahtluse alla, misjärel Laine käis mitmel aastal nõutud suvekursustel. «Ent siis kaldus mu huvi enam teoloogia poole, nii et lasteaednikuna hakkasin salaja õppima Usuteaduse Instituudis.»
Pindi kogudus tegi minust õpetaja
Kontakt Pindi koguduse ja sealsete inimestega on Lainel tihe tänaseni. Viimati oli ta palutud koguduse 125. aastapäevale pihikõnet pidama, aga pidi sõidust loobuma, kuna ette tuli sugulase matus. «Pindi inimesed on minu vastu nii kenad olnud. Nemad minust ka õpetaja tegid, kuna saatsid kirikuvalitsusse kirja, milles soovisid minu saamist õpetajaks,» on Laine heldinud.
Teatavasti on Laine Villenthal esimene ordineeritud naisvaimulik EELKs. Tänaseks on iga viies vaimulik meie luteri kirikus naisterahvas. Laine tunneb selle üle head meelt. Ikka on ta valmis osalema üritustel, mis keskenduvad naisvaimuliku temaatikale. Seda ka rahvusvahelises plaanis.
Iseenda kohta ütlemine «Olen kogu aeg koguduse keskel» iseloomustab Laine Villenthali eluviisi ja -stiili.
Liina Raudvassar