Koguduse lõpp ei tähenda usuelu lõppu

Pärast 72 aastat otsustas EELK Baltimore’i Markuse kogudus töö lõpetada. Eelnevalt arutleti selle üle kolm aastat ja otsuse langetamine oli tõeliselt raske. Viimane jumalateenistus toimus 22. septembril.

„Läbi aastate on meie koguduse liikmete arv oluliselt kahanenud, tegevus soikunud ning jumalateenistusele jõudis järjest vähem inimesi,“ jagab Eesti Kirikule Baltimore’i koguduse lõpetamise tagamaid viimane juhatuse esimees Agu Ets.

Eelnevatest põhjustest ajendatuna jõutigi ookeani taga viimaks otsuseni, et tegevus lõpetatakse jumalateenistusega 22. septembril 2024 Püha Markuse kirikus, mis oli 72 aastat olnud koguduse kodu.

Paljusid puudutanud sündmus

Jumalateenistuseks olid Eestist kohale sõitnud peapiiskop Urmas Viilma ja piiskop Ove Sander koos abikaasadega. Lisaks teenisid õpetajad Markus Vaga ja Nelli Vahter, orelil Renata O’Reilly. Laulis Baltimore’i-Washingtoni segakoor Tjorven Hairfieldi juhatamisel, klaveril saatis Silvi Valge.

Peapiiskop Viilma: kuigi käes on viimane ametlik Baltimore’i eesti koguduse jumalateenistus, ei tähenda see usuelu lõppemist. See kestab, kuniks on 2-3 inimest, kes Issanda nimel kokku tulevad.

Et sündmus puudutas paljusid, näitas kirikuliste arv. Jumalateenistusel osales enam kui 80 inimest, paljud ka Markuse kiriku ameerika kogudusest. Seetõttu tervitas kõiki kohaletulijaid Agu Ets sissejuhatavalt inglise keeles.

Alguslaulu saatel liikusid vaimulikud kirikusse, koguduse esimees Agu Ets ees risti kandes. Peapiiskop Urmas Viilma jutluse aluseks oli kirjakoht Matteuse evangeeliumist 8:23–27, mis kirjeldab, kuidas Jeesus vaigistab tormi. Ülemkarjane kõneles koguduste tööst võõrsil ja selle tähtsusest eesti rahvale läbi aastate. Jumalateenistusel meenutati ka 80 aasta möödumist suurpõgenemisest.

Tänuliku meelega

Kui miski lõpeb, siis vaadatakse tagasi ja tuuakse esile need, kes on panustanud. Nõnda oli see ka Baltimore’is. Tänati peapiiskop Urmas Viilmat, kes on teeninud Markuse kogudust mitmeid kordi nii pastorina kui ka peapiiskopina. Ka piiskop Ove Sanderit, kes on 10 aasta jooksul pidanud 14 jõuluõhtu jumalateenistust Baltimore’is ja Washingtonis.

Loomulikult oldi tänulikud õpetaja Markus Vagale, kes enam kui 15 aastat on kogudust teeninud. Oma panuse on andnud ka õp Nelli Vahter, kes kümnel korral tuli Chicagost Markuse koguduse jumalateenistust pidama, seda nii Washingtonis kui ka Baltimore’is.

Tunnustati koguduse esimeest Agu Etsi, õpetaja Markus Vaga, kes on kogudust teeninud läbi kahe aastakümne, ning kaastöölist pr Anne Iset, kes on olnud kui ingel – alati abivalmis.

Läbi aastate on koor rikastanud jumalateenistusi lauludega. Nõnda peeti meeles ka Baltimore’i-Washingtoni segakoori ja Markuse kiriku ameerika kogudust. Viimane on 1952. aastast toetanud eesti kogudust. Algusaastatel koguni maksnud eesti pastoritele palka.

Lõpuks sai tänusõnadest osa Baltimore’i Markuse kiriku ameerika luterliku koguduse õpetaja Dale Dusman, kes on olnud kogu oma teenimise aja lähedalt seotud eesti kogudusega. Ta on läbi aastate pidanud eestlastele jumalateenistusi, aga ka ristimis-, pulma- ja matuseteenistusi.

See ei tähenda usuelu lõppemist

Tänu ja tunnustust jõudis USA eestlasteni ka kodumaalt. Peapiiskop Viilma koos piiskop Sanderiga andsid üle EELK teeneteristi tunnustusmärgid, tänades pikkade aastate jooksul tehtud töö eest.

Tunnustati koguduse esimeest Agu Etsi, õpetaja Markus Vaga, kes on kogudust teeninud läbi kahe aastakümne, ning kaastöölist pr Anne Iset, kes on olnud kui ingel – alati abivalmis.

Peapiiskop rõhutas, et sel aastal möödub 500 aastat ajast, mil reformatsiooni ideed esmakordselt Eestisse jõudsid. Ta ütles, et kuigi käes on viimane ametlik Baltimore’i eesti koguduse jumalateenistus, ei tähenda see usuelu lõppemist. See kestab, kuniks on 2-3 inimest, kes Issanda nimel kokku tulevad.

Sinodi nimel tervitas piiskop Gohl

Kõnede voor ei tahtnud lõppeda. Sõna võtsid Delaware’i-Marylandi sinodi piiskop Bill Gohl, õp Dale Dusman, õp Nelli Vahter ja õp Markus Vaga.

Piiskop Gohl rääkis lühidalt Delaware’i-Marylandi sinodist. Algselt kuulusid sinna saksa, norra ja rootsi keelt kõnelevad kogudused ning neile lisandusid hiljem ingliskeelsed. Lõpuks oli juba 12 erineva keelega kogudust, sealhulgas eestikeelne ning ka viipekeelne.

Piiskop Bill Gohl: „Eestikeelse koguduse jumalateenistuste lõpetamisega kaotab sinod tükikese oma kooslusest, tükikese oma päritolust.

„Eestikeelse koguduse jumalateenistuste lõpetamisega kaotab sinod tükikese oma kooslusest, tükikese oma päritolust. Püha Markuse kirikus käis koos neli erinevat kogudust, kes kõik on pakkunud hingelist toetust ning kodu neile, kes oma kodud pidid keerulistel aegadel maha jätma,“ kõneles piiskop.

Ta rõhutas, et isegi kui midagi lõpeb, siis ikkagi midagi ka algab ning elab ja õitseb edasi. Piiskop tänas koguduse esimeest Agu Etsi, kes on pikki aastaid kogudust juhtinud ning koos hoidnud.

Pikaaegne osadus ameerika kogudusega

Pikaaegselt Markuse kiriku ameerika kogudust teeninud õp Dusman on tuntud oma toredate mälestuste ja lugude poolest. Ta jagas, kuidas ta kogudusse jõudis juba siis, kui alles õppis seminaris ja sinna jäigi teenima. Pikaaegne teenimiskogemus andis talle ka võimaluse koostööd teha pastor Uno Plankiga.

Õp Dusman meenutas ühte ameerika ja eesti koguduse ühist jumalateenistust ja sellele järgnenud kohvilauda, kuhu eesti perenaised tõid magustoidud. Eesti prouade tordid olnud aga nii ilusad, et ükski ameerika perenaine ei raatsinud neid lahti lõigata. Seda pidid tegema eesti perenaised, et koguduse liikmed neid üldse nautida saaks.

Kõnepidaja rõhutas, et eestlased on alati olnud tema elus tähtsal kohal ning ta oli väga tänulik 2017. aastal Eestisse tehtud kahenädalase puhkusereisi eest, mille sai koguduselt kingituseks pensionile minnes.

Jumala õnnistusega edasi

„On olnud väga meeldiv jagada neid sekundeid, minuteid ja tunde, mida olen koos Baltimore’i eestlastega veetnud. Keegi meist ei tea, mida toob homne päev, kuid me elame tänases päevas Jumala kõrval. Olgu Jumal alati teiega!“ kõlas õp Nelli Vahteri sõnum.

Lõpetuseks tänas õp Markus Vaga Baltimore’i inimesi koosoldud aastate eest ja soovis jumala õnnistust. Eriline tänu kuulus juhatuse esimehele Agu Etsile, kes aitas alati kõike vajalikku organiseerida ja oli jumalateenistustel igati abiks.

Pärast kõnesid loeti ette tervituskirjad Eestist. Kirja teel saatsid tervitusi dr Tarmo Toom, piiskop emeeritus Tiit Salumäe, õp Leevi Reinaru, peapiiskop emeeritus Andres Põder ja Heino Nurk. Lilled anti üle neile, kes aastaid panustanud kogudusetöösse: juhatuse esimehele Agu Etsile, õpetaja Markus Vagale, organist Renata O’Reillyle, laekur Peter Annikole, sekretär Lea Kiigele, perenaine Anne Isele, abiesimees Arno Randallile ja Anne Lazzellile.

Tänulikud koosoldud aastate eest

Jumalateenistuse lõpetas ilus valik koorilaule. Esitusele tulid „Laul Põhjamaast“ (Ü. Vinter / E. Vetemaa), „Kodunõmm“ (J. Mandre) ja „Ta lendab mesipuu poole“ (P. Sarapik / J. Liiv). Helilooja Jüri Mandre oli kaua aega Baltimore’i koguduse ja kogukonna aktiivne eestvedaja. Koorilaulude lõppedes lauldi ühiselt Eesti hümni ja sellega lõpetati EELK Baltimore’i Markuse koguduse viimane jumalateenistus.

Järgnes kohvilaud, kus söögipalve pidas piiskop Gohl. Rahvast tulvil saalis pakkus sama kiriku ameerika koguduse liige, toitlustaja Jane Parker maitsvat õhtusööki koos veini ja kohviga. Magustoiduks oli uhke tort ning Baltimore’i koguduse liikme Peeter Saare valmistatud kringel. Sündmuse lõpuks jäi kõlama mõte, et pole vaja kurvastada, vaid tuleb olla tänulik koosoldud aastate eest.

Kätlin Liimets

Piiskop Ove Sanderi kommentaar:

Baltimore’i koguduse ametlik lõpetamine tekitas kurbi emotsioone, nagu see on päris kindlasti mistahes koguduse lõpetamise puhul. Samas oli selles pühapäevas kindlasti palju usku ja lootust, et mingil moel meie heade kaaseestlaste teenimine nii Baltimore’is kui Washingtonis (sealne kogudus suleti juba aastate eest – toim.) jätkub. Kuidas täpsemalt, seda on vara öelda.

Võimalik, et siin saab abiks olla Marylandi-Delaware’i sinod, kellega koostöös saame ehk edaspidi sealsete eestlaste teenimist korraldada. Päris kindel on aga see, et tuleb leida uusi teenimivorme ning sõna otseses mõttes minna sinna, kus eestlased kogunevad.

Väga positiivne oli kohtumine Eesti suursaadikuga Ameerika Ühendriikides Kristjan Prikiga, kes avaldas igakülgset valmisolekut sealsete eestlaste vaimuliku teenimise toetamisel. Mis aga kõige olulisem, kohalikud inimesed ise on sellest väga huvitatud.

Tõsi, see ei pea tingimata toimuma enam koguduse vormis, vaid näiteks Baltimore’i-Washingtoni tugikogudusena, nii nagu mitmetes paikades üle maailma on tugikoguduste formaat ennast õigustanud.
Erilisena aga jäi meelde kohalike eestlaste väga nooruslik segakoor, millel on samuti suur potentsiaal edaspidisel Idaranniku eestlaste teenimisel. Oleme tänulikud kõigile, kes seda kogudust on siiani teeninud, kuid vaatame samas lootusega tulevikku, et Issanda töö ja tema riigi kuulutamine jätkub.

Galerii fotod: Egle Viilma