Kogudused taastusravil

27. aprillil toimus Mõisaküla kirikus Viljandi praostkonna sinod, kuhu kogunesid praostkonna 14 koguduse vaimulikud ja sinodisaadikud. Sinodipäevast võttis osa piiskop Tiit Salumäe.

Päeva alustati armulauaga jumalateenistusega Mõisaküla Maarja-Magdaleena kirikus, mida on viimastel aastatel järk-järgult taastatud hubaseks pühakoda-kontserdisaaliks. 

Heaolu edendamiseks

Sinodist osavõtjaid tervitasid Mulgi valla abivallavanem Dmitri Orav ja Mõisaküla piirkonna juht Ervin Tamberg. Mõlemad kinnitasid, et Mulgi vald teeb head koostööd siin tegutsevate kogudustega. 

Anu Kivi Eesti Tervisekassast kõneles sinodi kutsel tervise, turvalisuse ja heaolu teemadel. Viljandimaa Omavalitsuste Liidu poolt moodustatud Viljandimaa heaolu juhtrühma kuuluvad usuorganisatsioonide esindajana praost Marko Tiitus ja asendusliikmena õp Allan Kährik. Kivi tõi esile neli võtmevaldkonda: laste ja noorte vaimne tervis, eakate üksildus, meeste tervis ning elanike toitumise ja liikumisega seonduvad teemad. Ta kutsus vaimulikke ja koguduseliikmeid üles nendesse valdkondadesse panustama.

Kirik vajab taastusravi

Praost assessor Marko Tiitus alustas ülevaateettekannet tähelepanekuga, et kirik tervikuna ja Viljandi praostkond selles on jõudnud teatud murdepunkti, kus seljataha on jäetud kaks koroona-aastat. Neid ei ole seljatatud, sest viirus on jätkuvalt meie keskel, aga mitmed kogudusetööd pärssivad piirangud on maha võetud. 

Praost võrdles tekkinud seisu koguduseelus metafooriga meditsiinivaldkonnast: „Kiriku olukord on sarnane taastusravi vajava inimesega, kes on osaliselt kõnevõimetu ja liikumisvõimetu. Kes peab tasapisi uuesti õppima.“ Taastusravi tulemuslikkuse õnnestumiseks peab oluliselt pingutama. „Ainult pühendunutel ja kõrge motivatsiooniga inimestel on hea tulemus taastusravi protsessis,“ teab praost oma kogemustest hingehoidjana hooldekodus töötades.

Praost võrdles viimase viie aasta arvnäitajaid erinevates töövaldkondades ning tõi esile, et alates 2020. aastast toimub numbrites kukkumine vähenemise suunas. Seda saab arvata koroona mõjuks. On võtmeküsimuseks, kas ja kuidas kogudused suudavad pandeemiaeelsesse aega naasta. Sarnaselt raskest haigusest toibuva inimesega peab kirik tervikuna ennast mobiliseerima taastusravis tulemuslikkuse saavutamiseks. 

„Usun, et koguduste taastusravi ja sotsiaalne ning vaimulik rehabilitatsioon koroonakriisist väljumisel sõltub paljuski selles, mil määral meie teenimises, vaimsuses ja elus on elavat kirge, leidlikkust, originaalsust ja kütkestavust nii meie endi kui kõrvalseisjate jaoks,“ märkis Tiitus. Ta lisas, et me näeme elu eeskätt nendes kogudustes, kus ka rasketel aegadel ja olude kiuste julgetakse ja tahetakse ette võtta ja luua midagi uut. Praostil oli võimalik oma kirikupiirkonnast tuua mitmeid häid näiteid.

Praostkond tunnustas

Viljandi praostkonnas on traditsioon tunnustada tublisid. Praostkonna aasta sõbra aunimetuse pälvis Viljandi Pauluse ja Karksi koguduse õpetaja Allan Praats, kes on teinud endast oleneva, et Pauluse kiriku pikki aastaid vindunud remonditööd viimastel aastatel jõudsalt edeneks – korda on tehtud kiriku katus ja tornikiiver ning taastustööd jätkuvad. 

Praostkonna kiriku sõbra tiitli sai ERR päevakajaliste saadete toimetuse saatejuht-toimetaja-tegevprodutsent Aivi Parijõgi saatesarja „Tähendamisi“ eest, kus alates 2019. aastast on tutvustatud Eestimaa pühakodasid. Eetris on olnud juba 126 kirikut tutvustavat saadet ning kõik Viljandi praostkonna kirikud on selle saatesarja kaudu vaatajateni jõudnud. Tunnustust vastu võttes tänas ajakirjanik vaimulikke ja koguduste juhte, kes on teinud teletiimiga head koostööd. Veel toonitas Parijõgi, et kõiki saateid saab järelvaadata, lisaks on kogudustel võimalik soovi korral neid tasuta laadida oma kodulehele.

Igal kogudusel oma nägu

Eraldi päevakorrapunktis said 14 koguduse esindajad sõna. Viljandi Pauluse osas tõi õp Allan Praats esile inimesi. Viimase 10 aasta jooksul on liikmesannetajate arv olnud stabiilne, umbes 300. 

Viljandi Jaani sinodisaadik Mirjam Tiitus reastas: valitud on uus nõukogu ja juhatus; kiriku kuuest kroonlühtrist kolm on korda tehtud; toimusid jumalateenistuste ülekanded; koguduse lastehoid tähistas 8. aastapäeva. Tarvastust tõi õp Elve Bender rõõmsa näitena palvekoguduste projektis osalemise – inspireerivalt mõjus Järvakandi koguduse külastus. 

Taagepera, Helme ja Mõisaküla kogudust teeniv õp Arvo Lasting nendib, et kogudused tajuvad koroona puudutust, et kõik töövaldkonnad on pandeemiast mõjutatud. Positiivsena tõstab ta aga esile koostööd meediaga. Kõpu ja Suure-Jaani kogudust teeniv õp Hedi Vilumaa nimetas, et kahe koguduse peale kokku on üle kümne pooleli oleva ehitustöö. Suure-Jaanis nimetab ta kiriku katuse vahetust sajandi tööks. Kõpu koguduses tehtav on nähtav ja pälvinud mitmeid riiklikke tunnustusi. 

Põltsamaal läheb õp Markus Haameri sõnul nii, et saadakse hakkama. Kolmandik eelarvest on kadunud, sest pandeemia tõmbas kriipsu peale kiriku siseturismile. Pilistvere koguduse olust andis aru kogudust teeniv praostkonna vikaarõpetaja Andres Aaste. Ta nimetas, et pandeemia ajal oli vaikus, aga mai lõpus plaanitakse Inglikohvik suveks avada. Paistu kogudusest rääkides nimetas õp Allan Kährik, et annetajaliikmeid on vähe, aga rida töid on saanud projektirahastuse. 

Õp Peeter Parts kutsus 28. juulil Kolga-Jaani Villem Reimani mälestuspäevale. Karksi sinodisaadik jagas kibestust: kuigi külastajaid käib, tulevad paljud kirikusse pigem kui muuseumisse, mitte sakraalhoonesse. Halliste esindajad jagasid rõõmu kiriku 30. taaspühitsemise aastapäeva kordaminekust. 

Liina Raudvassar