Kogukond jagas rõõmusõnumit

Püha Apostel Barnabase kogudus koostöös Pärnu Y-klubiga jagas teist hooaega jõulusõnumit Raeküla Vanakooli Keskuse ees muutuvate installatsioonide sarjaga.

Lõunast, Riia suunalt Pärnusse sisenedes jääb suurest maanteest vasakule eramajade piirkond, mida nimetatakse Raeküla linnaosaks. Siin, aadressil Lembitu 1 paikneb imeilus 1912. aastal koolimajaks ehitatud puithoone, kus praegu tegutseb Raeküla Vanakooli Keskus. Kultuurilooliselt on ehitis tähtis, kuna 1911. aasta juulis Pärnu Eesti Kooliseltsi Raeküla osakonna asutamine toimus Konstantin Pätsi eestvedamisel. Just selle keskuse ees said linlased teist hooaega osa Piibli jõulusündmuste kaheksast stseenist, mis üksteise järel avati 1. advendist kuni kolmekuningapäevani.

Kogukonnakeskus ühendab

Raeküla Vanakooli Keskus on kogukonnakeskus, kus leiavad tegevusi nii noored kui ka vanad ehk siin tegutsevad noortekeskus, kultuurikeskus, koolituskeskus, huvikool, Barnabase kogudus ja Pärnu Y-klubi. Jõulusündmuste etendamine liitis koostööks eelkõige kaks viimast nimetatutest, suure rõõmuga osalesid ka noortekeskuse noored koos juhendaja Marina Mesipuu-Rhuniga ja kunstnik Ave Teeäärega, eelkõige stseenides vajaminevate nukkude meisterdamisel.

Paari sõnaga olgu öeldud ka, kellega on tegu projektis osalenud Y-klubi ja Barnabase koguduse näol. Pärnu Y-klubi loodi 1993. aastal Pärnus ja ta kuulub ülemaailmsesse USAst pärinevasse kristlike juurtega heategevusorganisatsiooni Y’s Men International. Iga Y-klubi valib ise, millisesse valdkonda panustab. Kui alguses vahendati humanitaarabi Skandinaaviast, siis hiljem on toetatud kasuperesid ja alates 2017. aastast Raeküla Vanakooli Keskuse huvikooli ja noortekeskust. Y-klubi liige Piia Karro-Selg on ka kogu keskuse juhataja.

30 liikmega Püha Apostel Barnabase kogudus on Eesti Kirikute Nõukogusse kuuluva Eesti Karismaatilise Episkopaalkiriku (EKEK) kogudus, mida juhib isa Thomas Eriste. Isa Thomase, tema abikaasa Regyta ja juhataja Piiaga kohtume vana aasta viimasel päeval, et osa saada, kuidas sai alguse ja arenes jõuluinstallatsioonide idee.

Ideest teostuseni

Ideeks saadi inspiratsiooni liikudes jõulude ajal erinevates Euroopa riikides, kus jõulu-

stseeni etendamine nukkude ja teiste dekoratsioonidega on üsnagi levinud. Ent lumepall hakkas veerema ja ühest stseenist sai sel aastal kaheksa. „Meil polnud alguses mitte midagi. Ei ühtegi nukku ega muud. Palju aitas, et ühe Ameerikast Pärnusse tagasi kolinud proua surma järel annetati tema kangad meile. See on värvikirev varasalv, mida siiani kasutame. Lisaks on meie keskuses kunstnik Ave Teeääre, kel on oskus nukke teha,“ jagab Piia 2021. aasta sügise seisu. Regyta lisab, et nukkude meisterdamisel kasutatakse karkassi, millele vanade ajalehtede ja teibi abil kuju vormitakse ja hiljem näod pähe maalitakse.

Esimesena näen keskuse keldris tugitoolis istuvat uhkete sõrmuste ja krooniga kuningas Heroodest, laual lebavad eesel, lammas ja kaks talle ning veidi eemal seisavad kolm tähetarka, kes oma aega ootavad ja kes riideid vahetades ka karjaste rolli on täitnud. Kuulen ka lustakat lugu Ristija Johannese ema Eliisabeti valmimisest. Nimelt kujutas esialgne nukk pigem noort naist. Kui tegijatele pärale jõudis, et tegu on eaka naisega, siis nähti vaeva, et kuju vanemaks muuta. Kokku on praegu valmistatud kolm lammast, eesel ja härg, kaheksa suurt inimkuju, ingel ja üks imik, kes siis vastavalt vajadusele äsja sündinud Johannest või Jeesuslast kujutab.

Kaheksa rõõmusõnumi stseeni

Kaheksa stseeni, mida alates esimesest advendist kuni kolmekuningapäevani ehk siis peaaegu kuue nädala jooksul etendatakse, on järgmised: 1) Eliisabet, preester Sakarias ja Ristija Johannese sündi ette kuulutav ingel; 2) Joosep, Maarja ja Jeesuse sündi kuulutav ingel; 3) lapseootel Maarja ja Eliisabet kohtuvad; 4) Eliisabet, Sakarias ja äsja sündinud Johannes; 5) Jeesuse sünd, karjased ja ingel; 6) Maarja, Joosepi ja Jeesuslapse kohtumine templis Siimeoni ja prohvet Hannaga; 7) kuningas Heroodes kohtub kolme tähetargaga; 8) tähetargad austavad laudas Jeesuslast.

Et kogukond saaks jõulusõnumist osa, on keskuse ette ehitatud väike jõulutuledega kaunistatud lava, kuhu nukud ja teised dekoratsioonid paigutatakse. Iga stseen avatakse pidulikult. Isa Thomas loeb ette stseeni aluseks oleva kirjakoha, mis salvestatakse ja hiljem igal täistunnil taaskuulatav on. Nõnda saavad pärastpoole stseeni uudistama tulijad samuti osa evangeeliumi sõnumist. Lisaks on avamisel ette valmistatud väike kontsert ja kokkutulnutele pakutakse telgis kuuma teed ja suupisteid.

Meie kohtumist Raeküla Vanakooli Keskuses saatsid jutu sisse põimitud ütlemised, et järgmisel aastal teeme veel seda ja teist. On näha, et ind ühiselt tegutseda, jõulusõnumit kuulutada ja kogukonnana osaduses olla on suur ja jääb vaid soovida, et oleks rohkelt neid, kes tavapärasest veidi erinevalt lähedale toodud jõulusõnumist ka järgmistel aastatel osa saaksid.

Kätlin Liimets