Kogunes ristivanemate konverents

3. oktoobril toimus Interreg SEMPRE projekti raames Eesti Kirikute Nõukogu ja EELK kutsel Harkujärve kogukonnakirikus konverents „Ristivanema väärtus“.

Nii nagu sügis kogub värve ja vilju, nõnda koondas ka ristivanemate väärtustamise töörühm aasta jooksul tehtud töö viljad sisutihedasse konverentsi, mida oskuslikult juhtis töörühma patroon Egle Viilma.
Teemale läheneti eri teid pidi: Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Tartu piiskop Eelija vahendas, mida kirikuisad on ristivanemlusest kirjutanud; saadi osa peapiiskop Urmas Viilma ja justiitsminister Urmas Rein­salu sõnavõttudest; koguti mõtteid, kas ristivanema statuut võiks olla määratletud ka Eesti vabariigi seadusandluses ja tutvuti ettevalmistatava „Ristivanemluse ehituskivide“ koolitusega.
Töörühma projektijuht dr Ingmar Kurg ütles, et konverents oli ühe tööetapi lõppemine ja teise algus selles suures asjas, mida nimetame ristivanemate väärtustamiseks. „Kui kirikute, riigi ja vabaühenduste esindajad on kohale tulnud ja midagi otsustatud, siis on voli edasi minna. Näiteks liigume ristivanemate päeva tähistamise suunas,“ lisas ta tulevikku vaadates.

Pühakiri ja kirikuisad
Keskpäevapalvusele ristivanemate ja ristilaste eest järgnenud sõnavõtus tõstatas peapiiskop Viilma küsimuse, kas ristivanem on kristliku usu kaasõpetaja vanemate kõrval, sponsor, vaimulik juhendaja, mentor, kogenud teenäitaja usu teel, kristlik sõber.
Ülemkarjane pööras pilgu pühakirja poole, kust otsis ristivanemlusele eeskuju: „Piiblis pole ristivanematest juttu, ent kui otsida eeskuju, siis on minu jaoks kõnekas Joosep. Ta oli kasuvanem, lapsendaja ja just tema pidi panema Jeesusele nime. On ju kristlikus traditsioonis just ristimisel antud nimi ja ristivanem on olnud tunnistajaks.“
Rikastav oli ka heita pilk pärimusse. „Meieni jõudnud kirikuisade tekstides on ristivanematest kirjutanud kõige esimesena Tertullianus, ka Johannes Kuldsuu ning Dionysios Areopagita,“ vahendas piiskop Eelija. Tolleaegse mõiste tähendus oli „see, kes võtab vastutuse; see, kes võtab vastu“.

Võimalus eestkosteks
Kuldsuu järgi ongi ristivanem käendaja ehk see, kes vastutab, et Jumala andide saaja neid maha ei laristaks ega kuritarvitaks, ja vaimulik isa, kelle ülesandeks on olla eeskujuks ja õpetada usku. Ristitaval mehel oli tol ajal üks ristiisa ja naisel ristiema. Idee ristivanemast kui sponsorist hakkas levima alles keskajal Veneetsiast.
Suurt huvi tekitas kuulajais küsimus, kas ristilapse vanemate surma, hooldusõiguse äravõtmise või piiramise puhul võiks olla ristivanemal võimalus lapse kasvatamine enda peale võtta.
Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõuniku Andra Olmi sõnul oli selline küsimuse püstitus talle uudne, ent hämminguga avastas ta, et kehtiva perekonnaseaduse paragrahvi 174 lõige kolm järgi saab juba praegu ristivanem eestkostet taotleda. Ristivanemad sobivad eestkostja rolli, vanemad on nad valinud ja ka usulise aspekti arvestamine sisaldub seaduses. Olm pidas vajalikuks sel teemal teha teavitustööd ristivanemate hulgas ja kohalikes omavalitsustes, kes eestkostega tegelevad.
Justiitsminister Reinsalu oli valmis, kui Eesti Kirikute Nõukogu sarnase ettepaneku teeb, isegi sammukese eestkosteõigusest edasi minema ja sedastas, et aeg on küps, et arutleda ristivanemate võimalust hooldusõigusele ehk lapsendamisele vanemate surma korral. „Ei ole olemas ühte tõde, mismoodi ilmaliku riigi asju korraldada. Õigus peab teenima rahvast ja kristlased on osa ühiskonnast,“ kõlas ministri sõnum konverentsil osalejatele.

Ristivanemate läkitus
Pärast lõunapausi said kokkutulnud osaleda rühmatöödes „Ristivanemad ja hooldusõigus“ (juhtis Avo Üprus), „Ristivanemate päeva tähistamine“ (juhtis Peeter Parts) ja „Ristilaste toetamine“ (juhtisid Leena Helena Tölpt ja Kätlin Liimets). Mõttevahetustes oli elujõudu ja värskust ning kogu kordaläinud päevale pani punkti ristivanemate läkituse sõnastamine (ilmub 24. oktoobri Eesti Kirikus).
Läkituse esimene osa keskendub ristivanemluse institutsiooni lahtimõtestamisele ja teises tehakse ettepanekuid, kuidas ristivanemaid toetada ja väärtustada. Läkitusega pöördutakse kõigi kirikute, ristivanemate ja ristilaste poole ning palutakse Jumala õnnistust konverentsil sõnastatud kavatsuste elluviimiseks.
Kätlin Liimets