Kõik algab palvetest ja lähedusest Jumalaga

Eesti rekordi omanik kuuel jooksudistantsil Tiidrek Nurme on kolmandat nädalat isa ja ütleb, et nüüd ei muutu tema elu enam kunagi endiseks.
«Esimesed päevad on olnud väga pingelised, vähe magamist ja palju askeldamist. Läheb nädalaid, et harjuda nii suure muutusega,» võtab spordimees oma praeguse elukorralduse kokku.
Tiidrek Nurme on kahtlemata tähelepanuväärne kuju meie sportlaste seas, tekitades oma kristlike tõekspidamistega nii austust kui võõristust. Jooksumehena on ta olnud sedavõrd andekas, et omaaegne Mart Vildi püstitatud 1500 m jooksu Eesti rekord, mis püsis võitmatuna 42 aastat, sai 2008. aastal Belgias löödud.  Pekingi olümpiamängudel paranes tulemus veelgi.
Kust tulevad sellised spordimehed?
«Olen pärit neljalapselisest perest, vanuselt teine. Elasime ja kasvasime Kuressaares eramajas ja meie kodukandis oli hea ringi joosta ning mängida, sest elasime loomade karjamaa lähedal. Ümberkaudu kasvasid samuti minuvanused lapsed, kellega sai koos ringi joosta,» meenutab Nurme. «Kooli minnes olin füüsiliselt tugev ning andekas igal jõukatsumisel, seepärast oli sportimine üks loomulik osa minu elus. Jõudsin kümne aasta jooksul mitmeid treeninguid vahetada – käisin kergejõustikus, võrkpallis, maadluses. Jooksmises olin alati teistest tugevam, seepärast osalesin ka Saaremaal erinevatel laste jooksuvõistlustel ja tulin alati mõne maiustusega koju. Peale sportimise jõudsin kaks aastat käia ka peotantsus ja poistekooris. Kõige rohkem meeldis siiski jooksmine.»
Puberteedieast on Tiidrekul meenutada kaheksat kuud Viljandi noortevanglas ja kui ta arutleb, mis teda seadusega tollal pahuksisse viis, siis leiab selleks olevat «sobiva» seltskonna oluliste inimeste ringis, suhteliselt kauge sideme oma vanematega ning enda impulsiivse iseloomu.Teisalt jällegi sai just vanglas olles selgeks, mida oma eluga edasi peale hakata, mis on oluline, kuhu poole püüelda. Ja Tiidrek hakkas jooksma.
See võlusõna – koostöö
«Tegelikult ma jooksen ju lihtsalt sellepärast, et see mulle meeldib, ja ma arvan, et tuleb ka hästi välja,» sõnab Nurme. Ja tõepoolest! Ta on viimaste aastatega järjest oma sportlikke tulemusi parandanud, on kuuel distantsil Eesti meister. Ise peab ta parimaks oma edasiminekut 5000 meetris ja ütleb selle ka oma põhidistantsiks olevat. «Ma näen, et olen füüsise poolest saanud kaasa väga head eeldused, et pürgida maailma tippklassi,» sõnab mees, kes praegu on enda arvestuste kohaselt sel distantsil Euroopas 15. kohal.
Kriitikud on öelnud, et tippsportlastele jääb häid treenereid siinsetes oludes väheks, ning pandud on ka pahaks, et praegune spordikoolide ja -klubide süsteem ei aita kaasa tippude tekkimisele (väidetavalt pole suurem osa praegustest tippsportlastest tulnud nendest ridadest).«Ma usun küll, et Eestis on piisavalt kergejõustikutreenereid, kelle käe all edukad sportlased võiks kasvada. Probleemiks on vähene koostöö, aga just see on suure edu saladus. Ühe inimese teadmistest ei piisa,» arutleb Nurme ja lisab, et temal on olnud kaks pikemaajalist juhendajat – legendaarne treener Endel Pärn, kes Nurme Saaremaalt «üles korjas», ja praegune, Harry Lemberg, Eesti Kergejõustikuliidu ja Tartu ülikooli akadeemilise spordiklubi juhatuse liige.
Esimene neist olevat pannud südamele, et parem treenida 10% vähem kui 1% rohkem. Harry Lembergi eeliseks peab Nurme just seda, et too suhtleb teistega ja küsib nõu, kui on vaja. 
Medal kui ebajumal
Sportlaste treeninguvõimalustest ja rahalisest toest rääkides sõnab sportlane, et praegune rahastamissüsteem toetab vaid maailma tippe, neid, kes juba midagi on ära teinud. «Need, kes tipu poole teel, peavad ise vahendid leidma. Eks see ole muidugi alaliiduti ka erinev. Suusatamises on järelkasvuks kahtlemata rohkem vahendeid eraldatud kui kergejõustikus,» tõdeb Nurme. «Kahjuks kõneleb suurem osa spordiringkonnast ainult tulemustest, seetõttu on mitmetega nende hulgast üsna igav koos viibida,» sõnab ta. «Õnneks on aga ka neid, kellega elu sügavamatest asjadest rääkida,» ütleb Nurme ja lisab, et on väga tänulik sõbra Kaarel Lilleoja eest, kellega saab kõigest rääkida ja kes on tänavune vabariigi meister 800 meetri jooksus.
Praegu EEKBKLi Kõrgemas Usuteaduslikus Seminaris teoloogiat õppiv Nurme ei arva, et peaks elu lõpuni nn spordiinimeseks jääma. «Medal on minu jaoks kui ebajumal, see on tõepoolest kui üks «kaduv pärg» ja sellisena keeldun ma teda teenimast,» tõdeb Tiidrek Nurme. Ka ütleb ta, et meediat lähemalt uurides võib näha, et seal käib ju jutt ainult medalite ümber. Kas on medal või ei ole, kas tuleb ära või ei tule. Kui on, siis millal tuleb veel.
«Ma tean peale jooksmise endal ka muid tugevaid külgi ja usun, et Jumalal on minu elus ka siis plaan, kui ma ise seda väga pikalt ette ei näe. Mu elu on koos Temaga olnud palju ilusam – rahulikum ja plaanipärasem. Kõik mu saavutused ja rahulolu tuleb ainult Jumalalt,» lisab sportlane.
2012. aastal Londonis peetavatel suveolümpiamängudel loodab Nurme osaleda 5000 meetri jooksus. «Olen väga uhke selle üle, et saan esindada Eesti riiki. Viimased paar võistlust panin meelega Eesti koondise särgi selga. Minu unistus on pakkuda elamusterohket võistlust, kus eestlane võib öelda, et see on meie oma naaber.»
Mari Paenurm

Harry Lemberg, treener:
Meie koostöö sai alguse 2005. aasta suvel. Selle aja jooksul on Tiidrekust kujunenud spordimees, kes teab, mida teeb ja mida tahab. Korrektsus, täpsus ning ausus iseloomustavad Tiidreku tegemisi.
Sportlikult oleme astunud välja väikesest Eestist, oleme aru saanud, et «rahvusvahelisus» viib edasi. Maailmas on palju tarku inimesi, kellelt õppida. Me teame, et meil on veel palju reservi oma treening- ja võistlustegevuses. Kui Tiidreku tervis on korras, siis on ta esimene eestlane, kes jookseb 5000 m 13 minutist kiiremini.

Tiidrek Nurme
Sündinud 18. novembril 1985. a Kuressaares.
Abielus Maili Nurmega, peres kasvab kolmenädalane poeg.
Tartu ülikooli akadeemilise spordiklubi liige.
Õpib EEKBKLi Kõrgemas Usuteaduslikus Seminaris teoloogiat.
Eesti rekordi omanik 1500 (sise- ja välistingimustes), 2000 (väljas) ja 3000 meetris (sees).
Londoni olümpial loodab keskenduda 5000 meetrile – sellel distantsil kuulub Nurme nimele küll hooaja tippmark (13.31), aga Enn Selliku Eesti rekord (13.17) 1976. aastast ootab veel löömist.