Septembris viis Märjamaa vallavalitsus oma territooriumil asuvate koolide õpilaste vanemate hulgas läbi küsitluse religiooniõpetuse kohta.

Vallavalitsuse liikme ja Märjamaa Maarja koguduse õpetaja Illimar Toometi sõnul püüti küsitluslehte koostades olla võimalikult objektiivsed, arvestades seda, millise emotsionaalse sordiini all teema meedias on. 

Kooli jaoks siduv

Küsitluse korraldamiseks valmistati küsitluslehed, millel oli teave religiooniõpetuse üldiste eesmärkide ja põhimõtete ning konkreetses kooliastmes pakutava õpisisu, oodatavate tulemuste ja õppetegevuse kohta. Lisatud oli ka viide internetiallikale (www.religiooniopetus.ee), kust info pärines.

Küsitluslehe tagastatav osa oli kujundatud avaldusena, millega lapsevanem andis teada, kas ta soovib või ei soovi, et tema lapsele religiooniõpetust õpetatakse. Taoline vastusleht, millel on vanema nimi ja allkiri, on kooli jaoks siduvam kui anonüümsena väljendatud huvi.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt on koolil kohustus religiooniõpetust õpetada, kui seda soovib vähemalt 15 õpilast ühes kooliastmes (1.–12. klass jagunevad kolme aasta kaupa neljaks vanuseastmeks). Religiooniõpetuse edendamisega seotu on kirjas ja planeeritud vallavolikogu koalitsioonileppes.

Olukorras, kus kohapeal pole toimunud diskussiooni või ainet lähemalt tutvustatud ning ehk paljude jaoks oli sellesama küsitluslehe esimene pool esmaseks ülevaateks religiooniõpetuse olemusest ja ülesehitusest, olid küsitluse tulemused teatud mõttes ootuspärased.

Alustamiseks alus olemas

Ehkki läbiviijad toovad siinkohal välja õpilaste arvamuse, oli küsimus suunatud lastevanematele ning seeläbi kajastab tulemus vanemate ja õpilaste arvamust ning nendevahelise kommunikatsiooni tulemusi.

Korraliku valimi juures, mida 927 vastanut kahtlemata on, oli religiooniõpetusest huvitatuid 90 ehk 10%.

Kooliastmeti oli suurim huvi I kooliastmes (1.–3. klass) – 24%, ülejäänud kooliastmetes oli huvi 4–7%. Praegu on loota, et vähemalt valla suurima kooli I kooliastmes religiooniõpetusega ka alustatakse, seal sooviti aine õpetamist 25 lapsele 125st.

Järgmine taoline küsitlus peaks Illimar Toometi sõnul toimuma järgmisel aastal. Siis on ühes koolis olemas religiooniõpetuse kogemus.

Vanuseastme koosseisu muutus igal aastal (üks klass tuleb juurde, üks klass läheb välja) annab võimaluse regulaarselt teavitada religiooniõpetuse sisust. Toomet peab ka oluliseks võimalust, et mõnes peres tekkis religiooniõpetuse üle esimene mõttevahetus.9 aastat õpetust

Vastseliina Katariina koguduse õpetaja Toivo Hollo lisab, et Orava põhikoolis, kus tema religiooniõpetuse tunde annab, on juhtkond olnud usin hoolt kandma selle eest, et lapsevanemad, kes ainet oma lastele soovivad, saaksid allkirjad antud. 

Toivo Hollo on ise vaid korra lastevanemate koosolekul selgitanud oma arusaama religiooniõpetuse vajalikkusest ning ülesehitusest. Vaimulik ise peab tähtsaimaks lapse huvi ja kogu pere koostööd selle kujundamisel. Kui laps tundi minna ei soovi, siis pole mõtet ka vanema allkirjal. Üheksa aasta vältel on soovijaid jagunud ja praegu käib töö paralleelselt kolme rühmaga.

Mari Paenurm