Kolga-Jaanis räägiti Reimanist

28. juulil tähistati Kolga-Jaanis Villem Reimani Kolleegiumi 20. aastapäeva.

Päev oli eriline mitmes mõttes. Eelkõige muidugi see, et möödus 20 aastat Villem Reimani Kolleegiumi asutamisest. Kolleegiumi esimehe, Tartu praosti Ants Toominga sõnutsi hõlmab ühendust veel suurem ring toetajaid. Kindlasti võiks märkida ära Kolga-Jaani valda (1991–2015 vallavanem Kalevi Kaur), Kolga-Jaani (Viljandi valla) raamatukogude juhatajat Kristel Jaagot ja teisi seotud inimesi nagu Anne Kivi (muinsuskaitse), Jaak Pihlak (Viljandi Muuseum), skulptor Villu Jaanisoo, Merike Kiipus (kirjandusmuuseum), Reet Lubi (Viljandi Keskraamatukogu) jpt. Samuti Kolga-Jaani Perenaiste Seltsi (Maris Kaur, Helgi Nurme), kes valmistasid külalistele maitsvat suppi, kohvi ja suupisteid. 

Kultuurilooline mälestuspäev

Kolleegiumi 20. sünnipäeva tähistamine sujus akadeemilises, aga ka rahvavalgustuslikult populariseerivas vaimus. 

Siinkirjutaja mäletab väga hästi 29. maid Issanda aastal 1988, mil Eesti Muinsuskaitse Selts koos Mart Laariga avas siin skulptor Villu Jaanisoo valmistet büsti Villem Reimanile. Üle tuhande inimese oli kogunenud toonase sündmuse tunnistajaks. Eesti rahva taasiseseisvumise vaimustus ja tuhin on nüüdseks taandunud tagasitõmbumiseks oma isikliku elu toimetulekuga maal, seda kahjuks ka koguduseelus. 

Kolleegiumi 20. sünnipäeval kohtasin oma koguduse liikmeid vaid tosina jagu. Seevastu oli umbes 60 inimest kaugemalt tulnud. Tänavu tähistab Kolga-Jaani raamatukogu oma 130. aastapäeva, mis on samuti seotud legendaarse Eesti rahvusliku ärkamisaja tegelase pastor Villem Reimaniga.  

Mälestuspäeva ohjas kohaliku raamatukogu ja Reimani rahvamaja juhataja Kristel Jaago. Avaettekandega astus kõnepulti Tallinna Ülikooli kultuuriloo professor Rein Veidemann, kes tegi teadusliku ettekande kodust, lugudest ja hermeneutilistest allusioonidest. Mag Piret Aus TÜ Viljandi kultuuriakadeemiast esitas lihtsaid, kuid üliolulisi küsimusi. Kauni karmoškamuusika saatel reflekteeris akadeemik Anu Raud oma jutte kodust, elust, mälust ja vanematest. 

Kirikus ja seltsimajas

Seejärel suunduti Kolga-Jaani Johannese kirikusse. Tuledesäras kirikus kõlas inspireerivalt ja usku kastvalt vanamuusikaansambli Triskele kontserdikava, põhiliselt Kolga-Jaanist üles kirjutet pärimusmuusikast. Pühendunud ja professionaalsed lauljad tõid vihmasajju päikesepaiste. Lauludes õhkus kohati setu-horvaadi-türgilikke meloodiakatkeid.  

Kõnekoosolek jätkus rahvamajas, kus Tartu Ülikooli Eesti uusaja kaasprofessor Andres Andresen esines ettekandega „Villem Reimani elu ja töö“, andes hea ülevaate Reimani ajast ja suurmehe akadeemilistest tegevusvaldkondadest. Ajaloogurmaanidele oli maiuspalaks TÜ ajaloo emeriitprofessori Tiit Rosenbergi ettekanne „Villem Reiman ja Eesti Kirjanduse Seltsi ajalootoimkond 1907–1914“. Kuulajaile jäi kõrvu huvitavaid uusi seisukohti, nagu näiteks see, et tänu baltisaksa estofiilsetele ajaloolastele võib lugeda paljukasutatud 700 orja-aasta (H. Kruus) asemel: „700 aastat kultuurat Eestis!“, kus pärisorjadest eestlased jäid ajalooteaduses küll „tagaplaanile“, kuid küpsesid XIX sajandiks akadeemiliseks haritlaskonnaks.  

Reimani olulisus 

V. Reiman oli ka üks esimesi eestlastest ajaloolasi, kes hakkas oma uurimustes kasutama professionaalsete ajaloolaste tasemel ajaloolis-kriitilist meetodit. Samuti tema rahvakiriku idee oli innovaatilisim Baltikumis ja sai eeskujuks mitmele kirikule Euroopas.  

1911. a kutsus Reiman üles nn mälu korjesse, mis sisaldas kõikvõimalikke mälestusi, memuaare, raamatuid, kõnesid, kaarte, fotosid, tunnistusi, protokolle, karikatuure, genealoogiaid, vemmalvärsse, pajatusi, pamflette; lugusid nekrutipüüdmistest, töödest ja toimetamistest linnas ja maal.  

Päeva lõpetas tänusõnadega kolleegiumi esimees praost Ants Tooming. Muu hulgas juhtis ta tähelepanu Reimani-aegsetele raamatukogu raamatute märgistuste ex libris’tele, mille on valmistanud kunstnik Kristjan Raud.  

Koosviibimise lõpus vaadati kolleegiumi liikme Tarmo Piiri vändatud 45-minutilist dokumentaalfilmi, mis andis ülevaatliku pildi Reimani kolleegiumi 20aastasest tegevusest. Filmi pärliks on kolleegiumi algataja ja ristiisa akadeemik Hando Runneli mõtted. Runnel toonitab, et just tänu Reimanile on tuule tiibadesse saanud mitmed riigimehed (J. Tõnisson), teadlased (H. Prants, H. Neggo), kirjanikud (J. Adamson, J. Tamm) ja kirikuõpetajad (J. Kõpp, J. Kukk). Siiski oli Villem Reiman eelkõige ustav ja hooliv Kolga-Jaani hingekarjane, kelle põhitegevus oli koguduse teenimine.  

Tähtpäeva korraldajad soovivad eraldi tänada kõiki esinejaid, külalisi ja kaasamõtlevaid kaasteelisi; kolleegiumi raamatupidajat Urve Siilabergi, Viljandi valda, kultuurkapitali rahalise toetuse eest, ansamblit Triskele, Kristjan Raba Eesti Rahva Muuseumist, Kolga-Jaani Perenaiste Seltsi, samuti ka Kolga-Jaani kogudust, kelle pastoraadis asub Reimani tuba, kus on meie suurmehe pärand auga hoitud. 

Peeter Parts, 

Kolga-Jaani koguduse õpetaja 

Villem Reimani kolleegium

Asutati 2002. a Kolga-Jaanis

Eesmärgiks on hoida ja levitada Villem Reimani vaimset pärandit

Liikmed: Andres Andresen, Mart Laar, Tarvo Siilaberg, Tiia Tulviste, Hando Runnel, Piret Noorhani, Tiit Rosenberg, Hovard Nurme, Kristjan Raba, Helir-Valdor Seeder, Ants Tooming, Tarmo Piir