18. juunil saab 90aastaseks üks
tuntumaid ja armastatumaid eestlasi meie planeedil, doktor Roman Toi.

Roman Toi on olnud eesti laulupidude üldjuhte üle kogu maailma. 1980. aastal asutas ta Estonia Koori nimelise segakoori ja juhatas seda kuni 1994. aastani, mil käidi teist korda Eestis laulupeol.

Näib siiski, et see, mida temast teatakse,
pole kaugeltki tasakaalus selle veel 90aastaselt elujõulise mehe elu ja tööga.
Peatselt peaks ilmuma Toi mälestusteraamat, kuid nii nagu mälestusteraamatud
ikka, on see subjektiivne. Toi panus Eesti kultuurilukku väärib ka
objektiivseid ja analüütilisi sissevaated ning mitte ainult tema sünnipäevade
puhul.

Järgnev lühike kirjutis ei taha siiski olla
muud kui doktor Toi elutöö-panoraami ees hämmastunud ning tema mõjuvast
isiksusest inspireeritud ajutise torontolase tänu- ja lugupidamisavaldus tema
sünnipäevaks.

Haridus

Roman Toi on sündinud Mulgimaal ja sellel
paigal on tema südames kindel koht. Tema ettevõtjast isa ja muusikust ema panid
poja õppima Tallinna Westholmi gümnaasiumi. Veel 9. ja 10. klassi poisina õppis
ta juba Tallinna konservatooriumis prof August Topmani juures orelit.

Pärast 11. klassi 1935. aastal tegi Toi
Tondi sõjakooli juures läbi aastase sõjaväeteenistuse ja astus seejärel Tartu
ülikooli õigusteaduskonda. Täisvereline üliõpilaselu ei saanud kesta kauem kui
1940. aastani, mil venelased sisse tulid. Siiski jäi õpinguisse ainult aastane
paus, sest Saksa ajal õppis Toi jälle Tallinna konservatooriumis, seekord
kompositsiooni ja eriti dirigeerimist.

Viimane läks Toil nii hästi, et kui tema
õpetaja Olav Roots ja koolijuhataja Juhan Aavik nägid noormeest eksamil
Ringhäälingu sümfooniaorkestri ees ja kuulsid selle kõla, aitasid nad talle
muretseda stipendiumi õpinguteks maailmakuulsa Clemens Kraussi juures Salzburgi
Mozarteumis.

1950. aastate algul, kui Toi oli juba
Saksamaa kaudu jõudnud Montreali, alustas ta kaugõpet Chicago ülikoolis ja
omandas aastaga bakalaureusekraadi kompositsiooni alal. Ta ei piirdunud aga
sellega, vaid kaitses esimese komponistina 1973. aastal bakalaureusekraadi ka
Toronto Kuninglikus Konservatooriumis.

Seejärel õppis Toi kaks aastat Šveitsis
õppeasutuses nimega Institute of Advanced Studies in Montreux ja kaitses seal
kompositsiooni alal magistritöö. Doktoritöö eesti runoviiside teemal kaitses
Toi Cincinnati ülikooli Union Graduate School’is Ohios 1977. aastal.

On see kõik? Mina sain kokku kaheksa kooli.
«Mulgi jonn,» ütleks seepeale doktor Toi.

Usaldatud ülesanded

Roman Toi on tegutsenud väga paljudel
aladel. Aastatel 1940–1944 oli ta Tallinnas Eesti Ringhäälingu toimetaja. 1940.
aastate teisel poolel sai Toist Geislingeni põgenikelaagris Eesti Meeslaulu
Seltsi meeskoori dirigent ja sealse eesti teatri muusikajuht.

Pärast Kanadasse siirdumist 1949. aastal on
ta järgnevate aastakümnete jooksul olnud Kanada ja kogu Välis-Eesti maailma
kooriliikumise juhtfiguure. Ta on olnud eesti laulupidude üldjuhte üle kogu
maailma. 1950. aastate algul juhatas ta Montrealis naiskoori, 1952–1972 Toronto
Eesti Meeskoori ja 1956–1972 Toronto Eesti Segakoori, asutas 1980. aastal
Estonia Koori nimelise segakoori ja juhatas seda kuni 1994. aastani, mil käidi
teist korda Eestis laulupeol.

Toi kooride tase võimaldas eesti koorilaulu
tutvustada ka väljaspool eesti ühiskonda. Pole siis ime, et Toi oli aastatel
1973–1974 ka Ontario Kooriföderatsiooni president. 1974. alustas Toi tööd
teooria, kompositsiooni ja dirigeerimise õppejõuna Toronto Kuninglikus
Konservatooriumis ja on armastatud õppejõud tänaseni.

Toi on pühendanud palju jõudu ja aega
kirikumuusikale. Ta töötas 1952–1968 Toronto Centennial United Church’i
organisti ja koorijuhina. 1980. aastate algul kutsuti ta Toronto Peetri kiriku
organistiks ja ka seda tööd teeb ta tänapäevani. Toi rõhutab alati, et tema
orelimäng kirikus pole eesmärk omaette, vaid see peab aitama kogudusel paremini
lauluga Jumalat kiita.

Lisaks organisti- ja koorijuhitööle
kogudustes on Toi kuni tänaseni 1970. aastatel asutatud E.E.L.K. usuteaduse
instituudi kirikumuusika lektor. Toi on üks nendest, kes pani kokku
lauluraamatu (1991). Tema südameasjaks on eesti kirikulaulu tulevik ja tal on
selles osas mitu küpset ideed.

Oma mahukaid kompositsiooniõpinguid pole
Toi lasknud tühja joosta, vaid ta on kujunenud üheks enamesitatud Eestis
sündinud ja väljaspool Eestit elavaks heliloojaks. Näib, et Toi pole kunagi teinud
kunsti kunsti pärast, vaid tema muusikal on kindel sõnum: eestlaste vaimne ja
vaimulik vabadus. Sellest põhimõttest kantuna on sündinud enamik Toi tekstiga
kompositsioone, sellest lähtudes on ta koostanud oma kontserdikavad.

Lisaks «muusikalisele vabadusvõitlusele» on
Toi sünnimaa heaks palju tööd teinud väliseestlaste organisatsioonides ja korp!
Vironia eestseisuses. Ta külastas Eestit koos selle poliitilise vabaduse
esimeste päiksekiirtega ja on püüdnud oma sünnimaad ka vabades tingimustes
aidata.

Vähesed teavad, et Toi oli oma muusikalise
tegevuse kõrval mõnda aega ka Torontos keskmise suurusega tööstusettevõtte
finantspresident.

Ja last, not least – Toi on elanud oma
abikaasa Vaikiga 62 aastat õnnelikus abielus ja kasvatanud üles poeg Antsu,
kellest on saanud Harvardi ülikooli haridusega röntgenoloogia professor.

Mu küsimusele, kelleks ta nende paljude
ülesannete juures end ikkagi peab, vastas Toi: «Sa pead olema sada protsenti
aus selle ülesande vastu, oma võimete piirides, mis on sulle parasjagu usaldatud.»

Viljad

Roman Toi tohutu töö magusaimad viljad on
vist tema Eestis-käigud alates aastast 1989, mil ta nägi uuesti seda maad, kus
ta oli kujunenud, mille vabaduse eest ta oli endale sobivate vahenditega
võidelnud ning mis teda ja tema loomingut nüüd südamliku tänuga vastu võttis.

Doktor Roman Toi on Eesti Muusika- ja
Teatriakadeemia, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia audoktor, Viljandi
linna aukodanik, korp! Vironia läbi aegade auväärsemaid vilistlasi jne.

Neljas jutt

Lisaks Roman Toi hoolde usaldatud
ülesannete täitmisele panevad teda muretsema paljud asjad maailma, Kanada ja
Eesti ühiskonnas ning kirikus. Roman Toi nimetab ennast parandamatuks
antikommunistiks, talle ei meeldi ühiskonna sekulariseerumine ja kiriku liberaliseerumine.
«Aga see on juba neljas jutt…,» ütleks Toi.

Mart Jaanson,

Toronto Peetri koguduse abiõpetaja