Kolmekuningapäevaga lõpeb jõuluaeg

Jõulupühadest võttis iga EELK kogudus uude Issanda aastasse 2021 kaasa omad mälestused, aga ühise kogemusena tõdemuse, et ka siis, kui ilm on hukas, jõuab jõululapsuke nende juurde, kes teda ootavad.

Ilmaprognooside kiuste sadas pühadeks maha lumi. Aidates meenutada jõulusõnumi sisu, et pimedusse tuleb valgus ja Jumal saadab oma Poja. Jõulud ei jõudnud musta maaga, vaid hoolimata globaalsest soojenemisest võis kirikutee tahtmise korral ette võtta ka saaniga aisakellade helinal. 

Riskides avada uks

Emeriitõpetaja Toomas Paul, kes on aastaid toonud oma teenistusega vabaõhumuuseumi kabelis paljudele jõulumeeleolu, pöördus tänavu oma koguduse poole interneti vahendusel: „Me peame täitma käsku, ja nii on ka Sutlepa kabeli uksed tänavu toomalaupäeval suletud. Saame olla vaid mõttes koos selles vanas jumalakojas. Kui ma kaalusin, mida sellises olukorras teile soovida, head sõbrad, siis tuli mulle meelde salm Ilmutusraamatust, kus Jeesus ütleb: „Ennäe, ma seisan ukse taga ja koputan. Kui keegi kuuleb mu häält ja avab ukse, siis ma tulen tema juurde sisse“ (Ilm 3:20). Igaühele ei juleta ust avada. Aga kui mõelda sellele pildile, kujutleda Jeesust südame uksele koputamas, siis on see praegu eriti kõnekas. Kas me tunneme Tema hääle ära ning riskime ukse lahti teha?“

Kirikusse hajutatult

Helistades erinevatesse kogudustesse pärast pühi, on vastus laias laastus üks: jõulud tõid kirikusse tavapärasest oluliselt vähem inimesi. See oli ka ootuspärane ja tegelikult väljendab meie inimeste vastutustundlikku suhtumist üleskutsesse mitte tekitada pühade ajal rahvakogunemisi, mille tulemusel võiks viirus levida. Mitmes koguduses viidati peapiiskopi sõnumile, mis rahvusringhäälingu vahendusel jõudis Eesti inimesteni. 

Urmas Viilma vastas raadios küsimusele, kas ta soovitab jõuluõhtuks kirikusse minna või mitte, et igaüks võiks talitada oma südametunnistuse järgi, aga kui on väiksemgi kõhedus või tervisemure, siis oleks mõistlik jääda koju. Väga paljud talitasidki nii ning jälgisid ETV vahendusel jõuluõhtu teenistust Tallinna Jaani kirikus, kus lisaks kohalikele vaimulikele teenis kaasa ja pidas jutluse peapiiskop Viilma.

Valga praost Mart Jaanson vahendab, et praostkonna vaimulikud leppisid juba novembris toimuval konverentsil kokku, et igal juhul välditakse pühadeteenistuste puhul täissaale: „Numbrid olid juba kõrgel ja veel enne, kui saabusid kindlad juhised, oli selge, et me ei või lubada jõuluõhtule tüüpilisi rahvamasse.“ Koguduste vaimulikele ja juhtorganitele jäeti vabadus leida õige viis eesmärgini jõudmiseks. Oli kogudusi, kus tehti ühe teenistuse asemel mitu. 

Müüridest välja

„Pidasime koguduses aru ja otsustasime pidada jõuluteenistuse Nõva kiriku ees. Olen tänaseks saanud väga positiivset tagasisidet,“ ütles Nõva ja Piirsalu õpetaja Peeter Krall. Ilm oli tema sõnul kahe soojakraadiga, sademeteta ja imeliselt tüüne. Inimesi kogunes poolsada, koos peredega tulles ei jäetud koju ka kõige pisemaid. „Et need olid minu viimased jõulud ja aastavahetus tegevvaimulikuna, siis jäid pühad eriliselt meelde ning mul on väga hea meel, et kõik läks korda.“ 

Ka näiteks Põltsamaal otsustati jõuluteenistuseks kirikumüüride vahelt välja tulla. Kose õp Kerstin Kask räägib, et neil toimus ühe teenistuse asemel jõululaupäeval kolm ning spontaanselt korraldus nii, et igast võttis osa umbes paarkümmend inimest, kaasa arvatud koori- ja orkestriliikmed. Kiriku lahtisi uksi kasutati ka teenistuste vahepealsel ajal, teel surnuaeda oli neid, kes istusid mõtiskledes.   

Rapla õp Mihkel Kukk tunnistab, et kunagi varem pole talle tuntud jõululaulu sõnad „Ilm oli hukas, Kristus on sündinud, ristirahvas, ristirahvas, rõõmusta“ nii kõnekad olnud kui tänavu. Talle tundub, et sõnum Õnnistegija sünnist jõudis usurahvani imepärase sügavusega.

Kui Nissi õpetaja Lea Jants sai kurjast haigusest äsja tervenenuna oma kogudust kirikusse kutsuda, siis Kanepi õpetaja Margit Lail pidi päris vahetult enne jõuluteenistust oma kogudusele asendusõpetaja leidma, sest ta sai just jõululaupäeval teada oma peresse jõudnud koroonaviirusest. „Muidugi ehmusin algul ja olin hetke ka nõutu, aga eks selleks peab põhimõtteliselt kogu aega valmis olema, et tuleb eneseisolatsiooni jäädes endale asendaja leida. Me ei ole inimestena kindlasti asendamatud,“ räägib õp Lail.

Peapiiskop kiidab ja loodab

Küsimusele, millise hinnangu annab peapiiskop lõppenud jõulupühadele EELK kogudustes, vastab Urmas Viilma: „Ilmselt oli kõikides kirikutes jõulujumalateenistustel, eriti jõuluõhtul, oluliselt vähem kirikulisi kui tavaliselt jõululaupäeval. Eriti paistis silma see suuremates linnakirikutes, kus inimeste hajutamise eesmärgil toimus ka rohkem jumalateenistusi.“ Tema sõnul ei ole kirikuvalitsusse jõudnud jõulupühade ja aastavahetuse jumalateenistuste kohta ühtegi märkust viiruse leviku takistamiseks ette nähtud reeglite täitmata jätmisest. 

„Sellest järeldan, et usurahvas suutis käituda hoolivalt ja vastutustundlikult. Olen selle eest kõigile siiralt tänulik,“ toonitab peapiiskop, lisades: „Usun, et ühiselt toimides saame Jumala abiga alanud aastal viiruse leviku peatada ja turvalisse kirikuelu rütmi naasta. Soovin väga, et ülestõusmispüha hommikut võiksime tervitada rõõmsa kindlustundega, et viirus on kõikjal taandumas. Seniks olgem hoolsad maskide kandmisel, käte pesemisel ja turvalise distantsi hoidmisel – jätkakem palvetamist!“  

Liina Raudvassar