Kolmkümmend aastat soomekeelset kogudust

EELK Soome Püha Peetruse kogudus on tegutsenud kolmkümmend aastat, ehkki esimesi soomekeelseid jumalateenistusi Tallinnas hakkas pidama õpetaja Voldemar Ilja juba 1970ndatel.

Kohalike ingerisoomlaste teenimiseks mõeldud kogudus asutati vabaduse tuulte puhudes 1989. aastal. Kuigi asutamiseks pidi tol ajal Moskvast luba küsima, saadi see üllatavalt kiiresti. Aastate jooksul on ingerisoomlaste osakaal koguduses vähenenud, kuid juurde on tulnud siin elavad soomlased, jumalateenistustest võtavad sageli osa Tallinna külastavad põhjanaabrid.

Kogudus seob võõrsil elajaid
Jutuajamine koguduse kodus õpetaja Hannele Päiviö ja organist Ulla Kriguliga toimub kolmapäevasel päeval, kui on just lõppenud koguduse kõige väiksemate muusikaring. Õpetaja ütleb, et lisaks laulutunnile on oluline, et noored soome emad leiaksid üksteist ja looksid kontakte, sest neil on ju sarnased mured ka, nt kuhu lasteaeda laps panna, kust leida lapsehoidjat jm. Välismaal elades on tugivõrgustik väga oluline. Õp Päiviö lisab, et muusikaringis räägitakse soome keeles, mis on ka väga tähtis, sest paljud kodud on kakskeelsed: soome-inglise, soome-eesti vm. „Siin räägime ja laulame soome keeles. Tähtis on, et lapsed õpivad soome keeles ja soome laule. Meil on alati väike piiblilugu ka, täna rääkisime armastusest, et Jumal on armastus.“
Soome Püha Peetruse koguduse jumalateenistused toimuvad pühapäeviti ja pühadel Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus. Kuid laulatusi ja matuseid tuleb ette mitmel pool Eestis, eriti hinnatud kohad pulmade pidamiseks on Eesti kaunid mõisad.

Unistuseks oma maja
„Meie kogudus on EELK keskmise suurusega kogudus, nii palju kui on suuremaid, on ka väiksemaid kogudusi. Soomlasi elab Eestis 8000 ringis, neist üle 3000 elab Tallinnas. Soome seltsid on Tartus, Pärnus ja Haapsalus. Tallinnas oma seltsi pole, võib-olla mängib siin kaasa Soome lähedus.
Koguduse Tallinna koostööpartner on ligi 80 õpilasega Tallinna Soome kool. „Meil on suur unistus, et kogudus ja kool kunagi ühe katuse alla pääseks. Et oleks üks sama saal nii sakraaltoiminguteks kui kooli tarbeks, veel mitmeski muus asjas saaksime koostööd teha.“ Mõtted oma maja suunas liiguvad juba ammu, kuid esialgu pole need veel teoks saanud.
Soome kogudusel on Viru hotellis palvetuba, kus iga soovija saab palvetada, kolmapäeviti on kohal ka turistipastor Markku Päiviö. „Palvetuba on osa hotelli teeninduse kontseptsioonist, ruum on nende poolt ja vaimulik teenimine meie poolt. Nii on tegutsetud juba aasta aega ja inimesi käib küll.“
Soomlased armastavad väga laulda kauneimaid jõululaule, nii tehakse seda koos kogudusega ka Viru hotellis. „Me läheme sinna, kus inimesed on, sest meil ei ole oma kirikut,“ ütleb õpetaja. „On küll Rootsi-Mihkli kirik, kus me teenistusi peame, kuid neil on ka rootsi- ja saksakeelsed teenistused, kontserdid, talitused jm.“

Teenekas organist
Ulla Krigul on aastast 2000 kogudust muusikaga teeninud. „Alguses oli mulle üllatav see, et neil on täiesti teised laulud, meie koraalidega kattuvaid laule ei ole palju. Palju on soome rahvaviise ja nüüd on tulnud ka uusi kirikulaule. Soome kiriku teenistused on natuke teistmoodi küll kui Eesti kirikus. Ma polnud varem kuulnudki, et võiks olla ka palvetants. Alguses oli ka eriti keeruline lastelauludega, sa ei tea ju nende folkloori. Selleks, et endale n-ö põhi koguda, on läinud päris palju aastaid. Kogemus on tulnud aastatega,“ räägib organist. Soome kirik autasustas koguduse juubeli puhul Ulla Krigulit välissoomlaste tööle pühendumise eest teenetemedaliga.

Külalised Soomest
Koguduse kodus käivad teisipäeviti koos ingerisoome ja Tallinnas elavad või siin külas olevad soome eakad. „Ingerisoome memmed on harjunud, et teisipäeviti on meil piiblitund, laulame kirikulaule ja tähistame sünnipäevi. Joome koos kohvi ja ajame juttu. See viimane on väga tähtis,“ kinnitab õpetaja.
Kogudusel käiakse külas Soome kogudustest, käivad laulukoorid, ka sõpruskoguduste esindajad. Hiljuti oli külas suur delegatsioon Soome kirikuvalitsusest. Püha Peetruse kogudusel on omad sõpruskogudused Soomeski.

Aastatetagune side Eestiga
Hannele Päiviö on olnud Soome koguduse õpetaja 12 aastat, aga sidemed Eestiga ulatuvad juba 1990. aastasse, kui ta tegutses Haapsalu ja Huo­palahti koguduse ühisleeride korraldamisel. Tema doktoritöögi „Samm kogudusse. Eesti leeriõpetajate arusaamad leerikoolist ja konfirmatsioonist“ (2002) kasvas välja Eesti kogemustest. Ta on töötanud ka Tartu ülikoolis ja usuteaduse instituudis.
Koguduses on tema töökaaslaseks abikaasa Markku Päiviö, kes teenib peamiselt turiste. „Me teenime ka Eestit külastavaid Soome turiste,“ selgitab Hannele. „Soome turiste käib siin ju väga palju, ka jumalateenistustel. Eriline rikkus on meile see, et esinema tulevad kõrgetasemelised laulukoorid Soomest, kuid ka Eesti koorid esinevad.“
Lõpetuseks ütleb õpetaja: „Mul on hea meel, et meie kogudus ei ole konservipurk, kus ainult vana säilitatakse, vaid me leiame ikka uusi töövorme, läheme sinna, kus inimesed on. Meie kogudus on pidevas muutumises, küll kahaneb, siis taas kasvab, meie tuumaks on ingerisoomlased, kellega soomlastel tugev side on. Meie rikkus on lapsed ja noored ning tihe side siinse Soome kooliga.“ Soome kogudus elab aktiivselt ja oma tegevusi leiavad siit nii lapsed, pered kui ka väärikas eas koguduseliikmed.
Aga Hannele ja Markku tutvusid Eestis ja elavad siin, Hannele loodab, et veel kaua. Soomes on neil kokku viis last (Hannelel 2 ja Markkul 3) ja kaheksa lapselast. „Meil on traditsioon, et tabanipäeval (jõulu II püha) tulevad lapsed kõik Tallinna.“ Suur pere on siis koos ja laulab kindlasti ka kauneimaid jõululaule.
Tiiu Pikkur

EELK Soome Püha Peetruse kogudus
Asutatud 1989
Koguduse kodu Pärnu mnt 8–6
Jumalateenistused Rootsi-Mihkli kirikus pühapäeviti kell 10
Palvetuba Viru hotellis
Õpetaja Hannele Päiviö, turistipastor Markku Päiviö
Organist Ulla Krigul