Eesti algupärase kirjanduse nimistu täienes jõulueelsel ajal erakordse teosega – esimest korda nägi trükivalgust Villem Grünthal-Ridala ligi 75 aastat tagasi kirjutatud regivärsiline  poeem «Püha Rist». Raamatu pidulik esitlus oli 12. detsembril Pirita kloostris.

Eesti Kirikute Nõukogu poolt välja antud mahuka  poeemi esitlusel võtsid sõna preester Vello Salo, kes  juba 1970ndate aastate alguses soovis Ridala käsikirja trükki anda. Oma vanaisa teosest ja selle jõudmisest trükki rääkis luuletaja pojapoeg Helsingi ülikooli professor dr Riho Grünthal. Poeemi trükiks ettevalmistamisest  tegi ülevaate toimetaja rahvaluuleteadlane Ruth Mirov. Raamatust lugesid katkendeid näitlejad Piret Rauk ja Üllar Saaremäe, musitseerisid Heli Reimann ja Taavo Remmel.

Jeesuse elust regivärssides

Regivärsivormis kirjutatud poeem «Püha Rist» jutustab Uue Testamendi evangeeliumide põhjal Jeesuse elust. Poeemi hakkas tuntud keeleteadlane ja kirjamees Villem Grünthal-Ridala (1885–1942) kirjutama 1931. aastal Helsingi ülikooli eesti keele lektorina töötades. Kahjuks jäi see aastateks käsikirjaliseks.

Ruth Mirov sai esimest korda vihje poeemi olemasolust 1980ndate aastate keskel, kirjutades uurimust Grünthal-Ridala teisest poeemist «Toomas ja Mai». Tol ajal ei olnud veel võimalik nii kergelt Soome sõita, et kirjaniku perega kohtuda ja käsikirja uurida.

Kuid 1990ndate alguses see võimalus avanes ja organisatsiooni Viro Säätiö toetusel   sõitiski Ruth Mirov Soome kirjaniku poja Veljo Grünthaliga kohtuma. Ruth Mirov meenutab kohtumisest kirjaniku pojaga, et tal oli väga hea meel huvist isa käsikirjade vastu. Ta tegi 1545-leheküljelisest käsikirjast koopia ja saatis selle Tallinnasse.

Eesti Kirikute Nõukogu tuli appi

«Villem Ridala perekonna ja muidugi ka minu suur soov oli, et poeem ilmuks trükis,» räägib Mirov. «Võtsin kohe ühendust kirjastusega Eesti Raamat. Nad tundsid küll huvi, kuid nii mahuka ja vähe tulu tõotava asja kirjastamine oli tol ajal mõeldamatu.» Eesti Kirikute Nõukoguni jõuti kirjanik Ain Kaalepi pöördumise kaudu.

EKN oli nõus teost kirjastama, moodustas selleks tarbeks toimetuse kolleegiumi. Ruth Mirov ütleb, et toimetamisel oli üheks raskuseks pealkirjade puudumine suuremal osal käsikirjast – see töö jäi toimetaja õlule. Teose, milles on ühtekokku 27 000 värsirida, illustreerisid kunstnikud Inge Kudisiim ja Reti Saks.

Toimetaja Ruth Mirov kirjutab raamatu saatesõnas: «Jeesus Kristuse elu ja õpetus, mis on inimkonna eetilisi tõekspidamisi ja kultuuri kujundanud ja mõjutanud kahe aastatuhande vältel, kajastub ka rahvaluules ja ilukirjanduses. Sajanditega on paljud otseselt Piiblist pärinevad fraasid saanud meie keelelise väljendusegi lahutamatuks osaks, andes sel moel märku meie maailmamõistmisest. Omapärase kujundliku sõnastuse on kristlik mõte leidnud regivärsilistes legendides.»

Südames alati eestlane

Villem Grünthal-Ridala sündis 1885. aastal Muhu saarel, lõpetas Kuressaare gümnaasiumi, siirdus õppima Tartu ülikooli, et sealt mõne aja pärast edasi Helsingi ülikooli minna. Lõpetas selle 1909, magistriks sai 1911 ja 1923 määrati tööle Helsingi ülikooli esimese eesti keele lektorina, doktoritöö kaitses 1941. a.

On avaldanud luulekogusid ja poeeme, esseesid ja kooliõpikuid, osalenud Noor-Eesti liikumises, rahvaluule väljaandmises, tõlkinud palju soome, läti, ungari ja itaalia kirjandust eesti keelde. Ehkki elas suurema osa oma elust Soomes, on Villem Grünthal-Ridala jäänud alati eestlaseks ja kirjutanud oma loomingu eesti keeles.

Tiiu Pikkur