2001. aastal alanud kristlike juhtimiskonverentside sari Pärnus Agape keskuses peab 21. ja 22. septembril viimast konverentsi. Konverentside väsimatu vedaja on olnud Üllas Tankler, Ühinenud Metodisti Kiriku Euroopa piirkonna misjonisekretär. Nüüd ütleb ta intervjuus Eesti Kirikule, et tarvis on teisi tegijaid, uusi formaate, värskeid käsitlusi.

Mida on Sulle õpetanud seitse aastat kristlikke konverentse Pärnus?

Esiteks loodan, et olen õppinud, kuidas konverentse korraldada. Igal aastal oleme püüdnud järeldusi teha eelmisest konverentsist, vältimaks tehtud vigu ning silmas pidades uusi detaile, mis selle kogemuse järgmistele osalejatele võimalikult meeldivaks muudaksid. Igal aastal oleme püüdnud midagi uutmoodi teha, et lisada värskust ning vältida tuima rutiini.

Teiseks olen õppinud üha enam lugu pidama kaastöötajatest Pärnu Agape metodistikoguduses, kes minu meelest võiksid olla musternäidiseks selle kohta, kuidas meeskonnana teenivas meelsuses tööd teha.

Kolmandaks on mu silmaring tublisti arenenud tänu huvitavatele ja tarkadele esinejatele ning arukatele ja aktiivsetele osalejatele.

Välja on kuulutatud sarja viimane juhtimiskonverents «Uued juhid. Noored juhid». Kellele annad teatepulga edasi?

Usun, et kristlikud juhtimiskonverentsid on täitnud oma ülesande. Lõpetame nendega praegu seepärast, et saata välja signaal: oskus asju hästi lõpetada on ka kirikus väga oluline. Mõistagi ei tähenda see, et nüüd enam ei ole Eestimaa kirikutes juhtimisprobleeme, mille üle mõtteid vahetada, ja valdkondi, kus edasi õppida. Kuid ega üks konverents ei muuda ja paranda kõike, mis parandamist vajab.

Tarvis on teisi tegijaid, uusi formaate, värskeid käsitlusi. Mina ei anna teatepulka kellelegi edasi, sest juhtimisega seonduv teadmine ei ole minu isiklik asi või omand, mida kellelegi edasi anda. Seda, kas ja millisel moel on vaja selles valdkonnas midagi uut teha, tajuvad ja siis ka teevad teised, kes selleks kutsumust tunnevad.

Juhtide vahetumine on paratamatu ja vajalik, öeldakse konverentsi tutvustuses. Kui valusad võivad olla muutused ja kuidas pehmendada nendega paratamatult kaasnevat uuele tasandile jõudmist?

Kõige toredam oleks sellele küsimusele vastata üleskutsega: tulge konverentsile, siis saate teada! Või: läheme sellest konverentsist läbi ja siis jagame teistega, mida oleme selle kohta õppinud. Suurel määral sellele küsimusele vastuste leidmiseks me ju niisuguse teema püstitasimegi.

Muutused võivad muidugi olla valusad. Sealjuures on mõnikord seda valu selgemini tunda ja vahel võib see olla varjatum. Küsimus on selleski, kelle valust me siin räägime. Juhtide vahetuse puhul võivad kannatada uued juhid, kes teiste tööd üle võtavad – vahel teevad vanad olijad nende elu väga raskeks ebarealistlike ootuste või oma jonniga.

Teisalt alustavad mõned uued ja/või noored juhid oma tegevust justkui Jumal maailma loomist, unustades, et enne neid ei olnud maa «tühi ja paljas». Mõne tegevust võib võrrelda ehk elevandi sattumisega portselanipoodi ning tulemuseks on see, et üht-teist läheb katki ja keegi saab haiget.

Nõuandeid juhtide vahetuseks võiks jagada pikalt ja põhjalikult. Kõige tähtsamaks pean ma uue juhi puhul seda, et ta selgesti välja näitaks hoolimist nii inimestest kui ülesandest (tööst). Paljudest muudest aspektidest kuuleme aga juba lähemalt eelseisval konverentsil.

Keda tõstaksid konverentsi esinejatest esile?

Esile tõsta tahaks seekord ennekõike kristliku juhtimise raamatut, mida konverentsil esitleme. Algupärane teos on valminud juhtimiskonverentsi seitsme aasta paremate ettekannete põhjal, autoriteks lektorid Eesti eri konfessioonidest.

Mõistagi on väärt ettekandeid olnud palju enam, kui selle raamatu kaante vahele mahtus, kuid silmas on peetud seda, et võimalikult avar skaala juhtimisküsimusi, millega koguduste töös kokku puutume, oleks kaetud kaalukate ettekannetega.

Raamat «Nagu Jumal juhatab. Teoreetilisi ja praktilisi õppetükke vaimulikust juhtimisest» saab loomulikult kättesaadavaks kõigile – ka neile, kellel pole võimalik seekord konverentsile tulla. Arvesse võttes asjaolu, et vaimuliku juhtimise alast Eesti päritolu kirjandust ei ole meil kuigi palju, tohiks seda publikatsiooni väga oluliseks sammuks ning juhtimiskonverentsi väärt viljaks pidada.

Kõikide esinejate kohta võiks öelda «oma ja hää». Et teemaks on juhtide vahetus, siis teeb senisest rohkem kaasa noorema generatsiooni juhte.

Küsis

Sirje Semm