Koorilauluga rikastatud aastad

Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse koor Laudate Dominum sündis 30 aastat tagasi. 

Esimene lauluharjutus toimus toomkiriku kantseleis 9. novembril 1990. Koor tuli esialgu kokku noortekoorina. Esimeses proovis oli 12 lauljat – üliõpilased, mitmed neist laulnud varem mu Viljandi Pauluse koguduse noortekooris. Nad olid tulnud Tallinna kõrgkoolidesse õppima ning kutsusid ka oma tuttavaid laulma. Tegime veel kaks proovi (19. ja 30. novembril), kuhu tuli juurde neidusid ja noormehi, nende hulgas praeguseks maailmas tuntud ooperilaulja Ain Anger.

Esimene esinemine toimus 2. detsembril, mu abikaasa Ivar-Jaak Salumäe introduktsioonijumalateenistusel. 22-liikmeline koor laulis oreli saatel kolm laulu: „Issanda arm küll ulatab“ (A. E. Grell), „Ju Issand pea tuleb“ (H. Schütz) ja „Kuningas, vägev ja võidukas“ (J. W. Hayford). Organistiks oli Ene Salumäe, kes oli juba Soomes Sibeliuse akadeemias õppimas. Laulud kõlasid väga hästi, toomkoguduse rahvas ja külalised Soomest olid vaimustatud ning tänulikud noore koori debüüdi eest.

Koori arenemislugu

Mina panin alati lisaks viimistletud laulmisele suurt rõhku ka ühtlasele riietusele, seegi distsiplineeris. Algul tellisime koori naislauljaile laiad valged kraed (must kleit pidi neil endal olema) ja koori nimi oli Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse noortekoor.

1991. aastal võtsime koorile nimeks Laudate Dominum (Kiitke Issandat). Lauljad on vahetunud, aga koori nimi on jäänud.

Hiljem kinkis Helsingi toomkogudus, meie sõpruskogudus, koorile suure koguse valgeid albasid ja üks kooriliige lasi nende juurde kuuluvatele punastele sallidele trükkida peale tähed LD. Tundub, et see kaunis riietus on kooril kasutuses siiani.

Kuna kooris laulsid üliõpilased, keskkooliõpilased ja kogudusega liitunud noored, muutus koori koosseis kiiresti ja mõnel ajal oli isegi üle 30 laulja, nii et koori mehed laulsid vahel ka meeskoorina. Eriti tähtsatel pidulikel üritustel panin mingit suuremat teost koos laulma kõik koguduse koorid (Laudate Dominum, noortekoor, poistekoor, lastekoor Maarja).

Juhatasin Laudate Dominumi pisut üle kümne aasta, lahkusin 1. veebruaril 2001. Kümnenda aastapäeva piduliku kaheosalise kontsert-teenistuse järel said tänukirja Erik Salumäe, kes ainsana oli päris esimesest lauluproovist peale koori tööst osa võtnud, ja ustav koorivanem Eve Voit. Pärast kontserti oli rõõmus sünnipäevapidu toomkiriku vanas pastoraadis Kiriku tn 8, kus suure tordikarbi avamisel vaatas vastu tõeline kunstiteos – värviline kooripilt tordil! Jäta või tort söömata, sest kellelgi ei olnud südant seda tükeldada.

Koori esinemispaigad

Väga tihe ja hea koostöö oli kooril selle kümne aasta jooksul viiuldaja Meelis Vahariga ja tema juhendatava keelpillikvartetiga. Organistideks olid Kadri Ploompuu ja Ene Salumäe.

Koori laulusolistideks on olnud Ervin Lillepea, Kaie Konrad, Erik Salumäe jt. 

Laulsime toomkirikus küll jumalateenistustel, „Orel korda“ kontsertidel, president Lennart Meri ametisse õnnistamisel 1992. a, Rootsi kuninga ja kuninganna vastuvõtmisel 1992. a, vaimulikel laulupäevadel (Kuusalus, Viljandis, Haapsalus), Estonia teatri talveaias, Raekoja platsil advendiküünla süütamisel, Merivälja hooldekodus, Pirita purjespordikeskuse kabelis, tele- ja raadioülekannetel, ka Tallinna praostkonna laulupäevadel, teistes Eestimaa kirikutes (Viljandi, Kuusalu, Kuressaare jt).

Helsingi toomkirikus laulsime Urmas Sisaski „Eesti missat“ koos sealse katedraalikooriga, kusjuures autor ise oli kaasas, et kontserdil oma šamaanitrummi kaasa mängida. 1994. aasta üldlaulupeol laulsime suure koori hulgas sedasama missat. 

Taanis Kopenhaagenis käisime kontserte andmas koos keelpillikvartetiga, samuti oleme laulnud Tamperes ja veel mitmes Soome kirikus. Kuusalu palvelas olime kaks päeva laululaagris ja andsime kirikus tänutäheks kontserdi. On olnud veel lugematuid vahvaid ettevõtmisi, mis üheskoos tehtud. 

Koor andis 1993. a aprillis välja oma helikasseti ja 1997 laulis lauluploki kassetile „Helisev Toomkirik“.

Koori repertuaar oli väga lai ja mitmekesine. Lääne klassikute heliteoste kõrval on olnud kesksel kohal eesti heliloojate vaimulik looming, ka mu abikaasa ja minu enda koorilaulud.

Meenutan südamesoojuse ja tänuliku meelega neid imeilusaid koos veedetud lauluaastaid väga paljude armsate inimestega, kes koori tegevuses kaasa lõid. Mul on alles kõik kooriliikmete nimekirjad, vahel lehitsen neid, vaatan fotosid ja mõtlen igaühele. Lahkudes soovisin, et minu järeltulijaks koorijuhina oleks mees kristlikust kodust. Mu soov täitus ja uueks koorijuhiks sai Veljo Reier. Side kooriga on mul säilinud tänini.

Palju laulmisrõõmu ja häid kordaminekuid!

Anne-Mai Salumäe,

dirigent ja koori asutaja