Koos õdedega palvetan oma teel

Läinud laupäeval oli ülemaailmne naiste oikumeeniline palvepäev. Palvetama koguneti ka Nõo kirikusse, kus oli vähemalt seitsme koguduse naisi.

Juba enne algust oli pühakoda saginat täis – kes harjutas viiulimängu, kes tõi suupisteid lauale, harjutas kooslaulmist, kirikumees aga lisas bullerjani ahju halge, et osagi külmast kirikust soojaks saada. Kõike seda vaadates hakkas silma üks väike, ent oluline detail – osalejad ei olnud mitte ainult memmekesed. Kindlasti oli tulijaid kolme põlvkonna seast, aga võimalik, et neljast põlvkonnast. 

Tõuse üles ja kõnni

Just seda teemat kandis tänavune palvepäev, mille tekstid olid ette valmistanud Zimbabwe naised. Kui Linda-Reet Groote oli esitanud viiulipala, siis tervitas kohaletulnuid ja selgitas päevateemat koguduse õpetaja praost Mart Jaanson. Ta meenutas aastate eest loetud eneseabiõpikut, kus kirjutati, et ka raskustes peaks inimene eluga edasi liikuma. 

Piiblist Jeesuse tervendamisega seotud tekste lugedes selgub aga, et haigused on seotud patu ja meeleparandusega, põhjendas vaimulik. Tänuga naistele ja nende tehtavale tööle mõeldes luges Mart Jaanson ette palve, mille leidis varsti pool sajandit vanalt kiriku laulu- ja palveraamatu koostajate laululehelt. See oli naiste palve, et Issand aitaks neil luua kodu, mida kodakondsed armastavad. 

Kasvatada häid inimesi

Lühikese ülevaate Zimbabwest ja palvepäeva ajaloost tegi päeva korraldanud Nõo koguduse liige Taime Põld. Seda teha ei olnud tal esimene kord ja olen minagi paaril korral osaleda saanud. Need on toimunud Tartu ümbruse erinevates kogudustes, mille liikmed omavahel tihedasti suhtlevad ja ühisüritusi korraldavad.

Naistele kõnelema oli kutsutud Tartu Ülikooli-Jaani koguduse õpetaja ja luterliku Peetri kooli õppealajuhataja Triin Käpp. Ta kõneles luterlike koolide tekkimisest ja sõnas, et me ei tea, missuguseid oskusi on järgmisel põlvkonnal vaja, aga kindlasti on vaja häid inimesi ja selle poole koolid püüdlevad. 

Kristlikud koolid annavad eluks kaasa usulise sõnavara koos tähendusega ja kasvamiseks vajaliku turvalise keskkonna, kus oma mõtteid väljendada. Triin Käpa sõnum oli: kui need lapsed kord koolist lahkuvad, siis nad kõnnivad.

Rikastav eeskuju

Muidugi ei puudunud päevast ka põhiline osa, palvetamine. Iga soovija sai oma palvesoovi esitada ja üheskoos palvetati nii isiklike murede, aga põhiliselt küll rahu eest maailmas, leviva ohtliku viiruse tõkestamise, Eestimaa ja tema inimeste eest.

Aga ükski koosviibimine ei saa õiget varjundit ilma muusikata. Selleks oli kokku pandud projektkoor, mida juhendas Edith Groote. Kenasti saadi hakkama ka Sirje Kaasiku päris keerulise lauluga „Ave Maria“, mida enne tublisti harjutati. Ka andis projektkoor tubli panuse, et ühislaul uhkelt kõlaks. Ühislaulust inspireerituna on saanud kokkuvõte ka pealkirja. Elva koguduse pühapäevakooli noored Kristiina Lõhmuse juhendamisel esitasid piiblidraama Jairuse tütrest ja veritõbisest naisest. 

Samal ajal kogunesid mehed päevakeskusesse. Ja juttu ei veeretatud niisama, vaid arutleti kiriku uue põhikirja projekti üle.

Ülemaailmse naiste palvepäeva juured on 19. sajandis, kui Kanada ja USA naised ühinesid, et toetada naiste osalemist misjonitöös kodu- ja välismaal. Nüüdisaegne palvepäev kujunes välja 1927.  Ameerika ja Euroopa naistega ühinesid ka Austraalia ja Aafrika naised. Igal aastal valmistavad eri maade naiskristlased ette palvepäeva, mida peetakse märtsi esimesel reedel. Oikumeenilist palvepäeva peetakse ka Eestis. Sel aastal lisaks Nõole ka Harkujärvel ja ehk mujalgi. 

Rita Puidet