Koos usuteaduse instituudiga tuleviku teele
/ Autor: Randar Tasmuth / Rubriik: Elu ja Inimesed / Number: 19. juuni 2019 Nr 27/28 /
Tulevikku mõistab ajalik inimene nii, et see tuleb lihtsa paratamatusena, millele me kõik allume. Siiski on küsimus selles, kas me kristlastena usume võimalusse mõjukalt osaleda homse maailma kujunemises. Kui jah, siis kuidas ja mis selleks vaja on?
Artiklis „Valmistugem tulevikuks“ (EK 1.5.2019) arvas Rain Soosaar, et kiriku liikmete arvu kokkukuivamisest ei paista pääsu olevat, ent juhtis tähelepanu tööle inimestega. See ongi ainus tee ja peamine eeldus, et kirikul oleks tulevikus väge evangeeliumi kuulutada ja et elustav sõnum ka ühiskonnas kuulda oleks. Statistiliselt on sama lugu kogu Euroopaga, kus demograafia langev suund on samasugune kui Eestis. Ent mida sellest järeldada?
Läheme teist teed
Eestil on tegelikult võimalus, see on võimalus toetada loomulikku elu ja elukultuuri. Meie kirikuna saame muuta olukordi ning selles aitavad meid usk ja teadmised. Meil on usuteadus. Usk hoiab usuteadust elavana ja teadmine annab usule sõnastatud kuju ning koos kujunebki meie oma eestikeelne sõna usuteadus. Vastavalt esmasele ülesandele edendab usuteaduse instituut koos tänaste ja uute üliõpilastega homse ristirahva ja kogu Eesti teadvust ning teadlikku ellusuhtumist.
Usuteaduse instituudile on omane värskendav ja viljakas teistsugusus selles maailmas, niisugune olemus, mis eristub ja paistab silma, mis kergendab õppimist tänastes keerulistes oludes ja aitab leida uut vaadet kogu maailmale ning enda elule. Üheskoos toimides ja üksteist aidates saame selgemini sõnastada oma mõtteid ja kutsumust. Ideaalide nimel töötamata ja pingutamata käitume halvemini, kui meie lapsed ja homne Eesti seda väärivad.
Nüüd aga asjade järjekorrast. Ma asetan esimesele kohale misjoni ehk vaateviisi, suuna ja tegevused, mis määravad ära kõik muu. Hooned ja taristu on küll oluline eeldus töö tegemiseks, ent mitte esmane.
Olen näinud ajalehes palju kuulutusi annetuste kogumiseks projektidele, kus kogu tähelepanu suundub kiriku aknale, vaibale, kabeli katusele jne. Aga ma ei ole näinud, et arveldusarve number oleks ka mõne niisuguse projekti all, mis näeb ette uusi tegevusi pühapäevakooli, noortetöö või muu kirikule kui organismile esmaselt vajaliku kasvutegevuse edendamiseks. Nii ei saa edasi minna. Asi on selles, et vaid elav ja kasvav kogudus leiab hiljem ise oma ainelistele vajadustele katte.
Kiriku alusteõpetus kui Mt 6:33 rakendus
Teoloogia on theoria cum praxi ja seepärast tahame instituudi töös pidada kinni Jumala kuningriigi otsimisest ja selle kuulutamise õppimisest, lisades siis sellele lootuse, et muu vajaliku saame peale selle. See on ainus õigusriik ja selle varadel ei ole ääri. Tegelikult ei ole meil ka kogudustes ühtegi muud teed kui töö selle esmase ja keskse varaga, uueneva inimesega, kes Jumala väega varustatult oma tööd teeb.
See on nagu panustamine päikese, tuule ja Vaimu puhumise energia kasutamisse, millel on tulevik ja mida toetades kindlustavad kogudused omaenda homset päeva. Instituuti õppima asumine võiks olla ristiinimese mõtetes ja üliõpilaste õpingute toetamine meie koguduste tähelepanu all.
Instituudis peame oluliseks algallikate põhjal õppimist, informatsiooni eristamist desinformatsioonist, tõepärasuse lahutamist ideoloogilistel eesmärkidel fabritseeritud poolfaktidest ning elektroonilistest moonutustest. Sessioonõppe võimaluste kaudu püüame anda aega süvenemiseks, aidata planeerida õppimist nii, et jaotada oma tegevusi ja võimaldada keskse tähendusega asjadele laagerdamist. Kõikidel sooritustel on küll kindel tähtaeg nagu paljudel asjadel elus, aga targalt toimides on võimalik ära tunda aeglasemalt kõndimise vaimset väge.
Ootame õppima erineva senise ettevalmistuse ja huvidega inimesi, kellega koos esitada esmalt maailma kohta õigeid küsimusi. Kui need on leitud, siis on lootust seostada silma ees olev ja meedias nähtav reaalse eluga, kõike vaagida, avastada uusi mõtteid, võrrelda neid kultuuri ajaloo lätetega ning kontrollida pühakirjaga. Siis tekib korraga soov jagada uusi rikkusi teistega, kutsuda kaasa sõber ja lõpuks saab seda erilist teekäimist nimetada loomulikku rada pidi kulgevaks misjoniks.
Kohtumiseni instituudis!
Vt ka http://ui.eelk.ee/index.php/et/.
Randar Tasmuth,
usuteaduse instituudi dekaan