Koostöökomisjon lõpetab töö

Eelmisel nädalal teavitati avalikkust valitsuse otsusest lõpetada Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) ja Vabariigi Valitsuse (VV) vahelise koostöö komisjoni töö. Eesti Kiriku palvel aitab küsimust selgitada peapiiskop Urmas Viilma (fotol).

Millise tagasilöögi riigi ja kiriku koostööle võib anda VV ja EELK vahelise ühiskomisjoni tegevuse lõpetamine?  

Urmas Viilma: Kõik sõltub sellest, kuidas on plaanitud käivitada VV ja Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) vaheline ühiskomisjon, mis nüüd moodustada soovitakse. Kohtumist sel teemal ei ole veel toimunud ja seetõttu on raske hetkel uue komisjoni tulemuslikkust hinnata. Kui seni tegutsesid ühiskomisjoni all ka hariduse, kultuuriväärtuste, sotsiaalvaldkonna ja õigusküsimuste alakomisjonid ja kõik tegelesid peamiselt luteri kirikut spetsiifiliselt puudutavate küsimustega, siis uues olukorras, kus laua ümber on ühe kiriku asemel kümme kirikut, kellel kõigil on oma küsimused, kardan küll, et komisjoni tegevus saab olema ülepaisutatud ja ülekoormatud.

Kuivõrd argumenteeritud tundub minister Läänemetsa põhjendus, et valitsus astub vastava sammu seoses sooviga mitte eelistada ühte kirikut teistele? 

Mina ei ole ministrilt kuulnud otse ühtegi argumenti, sest meiega seotud ühiskomisjoni töö lõpetamist ei ole meile selgitatud ei kirjalikult ega suuliselt. Ministeeriumist pakuti esimeseks kohtumise ajaks ministriga 9. augustit, kui on plaanis kohtumine EKNi juhatuse ja ministri vahel. Ma ei kujuta ette, kuidas peaks EKNi juhatust puudutama EELKga seotud ühiskomisjoni tegevus ja selle lõpetamine, et minister soovib seda arutada just sel kohtumisel. Kuna minul on selleks ajaks planeeritud korraline puhkus, siis ilmselt saab minister arutada seda küsimust ilma EELK esindaja juuresolekuta, sest ühtegi teist EELK esindajat EKNi juhatusse, kellega minister kohtub, ei kuulu. 

Mis puudutab ühe kiriku eelistamist teisele, siis ministril ilmselt puudub arusaam erinevate kirikute proportsioonidest. On selge, et proportsionaalselt suuremate kirikutega seoses tõstatuvad ka sagedasemad küsimused kui väiksematega. Piisab, kui võrrelda koguduste arvu, liikmete arvu, pühakodade arvu, vaimulike arvu, Eesti territoriaalset kattuvust, mõistmaks, et neid küsimusi, mida arutada EELKga, on proportsionaalselt ja kordades rohkem kui teiste puhul.

Kui valitsuse initsiatiivil tegevuse lõpetava ühiskomisjoni asemel kutsutakse ellu uus, VV ja EKNi vaheline koostöökomisjon, siis millist tulemuslikkust võib prognoosida uuele komisjonile?

Ma toetan kindlasti VV ja EKNi ühiskomisjoni loomist, kuid ei näe, et see komisjon saab asendada VV ja EELK ühiskomisjoni. Senise ühiskomisjoni teemad ju kanduvad uue komisjoni päevakorda. Koormata väiksemaid kirikuid iga kord uue ühiskomisjoni istungil valdavalt EELK teemadega on põhjendamatu. Kahjuks ei ole saanud neid asju kellegagi ministeeriumist arutada. Mulle tundub, et lihtsam on „tallata sisse“ ühe suurema kirikuga teemasid arutades rada, millele kaasata ka teisi, kui vastupidi, et kõiki teemasid arutatakse kõikidega samaaegselt ka isegi siis, kui 2/3 või isegi enamat hulka EKNi liikmeskirikutest küsimused üldse ei puuduta. Milleks koormata arvukalt inimesi koosolekutega, millel nad peaksid osalema, sest on selle liikmed, kuigi neid puudutavaid küsimusi päevakorras ei ole? EELK seisukohast võib samuti olla mõistlikum ja operatiivsem asuda otsesuhetesse riigiametite ja ministeeriumitega, kellega puutumus tekib, ja mitte jääda ootama järjekordset koosolekut. Sellises olukorras võib aga tekkida küsimus üldse sellise ühiskomisjoni vajalikkuses. Erisuunalised otsesuhted on kõigile koormavamad ja eeldavad suuremat ajaressurssi kui kaks korda aastas kogunev ühiskomisjon koos sama palju kordi kogunevate alakomisjonidega.

Palun nimetage enda valikul paar olulisemat teemat komisjoni tegevuse aastakümnetest, mis on olnud VV ja EELK ühiskomisjoni ühishuviks.

Pühakodade ja kultuuriväärtuste küsimused, kogudustele kuuluvate kultuuriväärtuslike varade tagastamisega seotud õigusküsimused, Niguliste kiriku saatuse küsimus, Narva Aleksandri kiriku saatuse küsimus, Peterburi Jaani kiriku restaureerimise küsimus ja praegune olukord seoses sanktsioonidega, eestikeelse diasporaa teenimise küsimus ja rahvuskaaslaste programm, kus on EELK esindaja. EELK-l on eraldi leping ka muinsuskaitseametiga. Lisaks tuleb nentida, et usundiõpetuse, samuti erinevate kaplanaatide tegevuse korraldamine on paljuski luteri kiriku spetsiifiline, sest valdav osa kaasatud vaimulikest ja töötegijatest on luteri kirikust. VV ja EELK ühiskomisjon on olnud paljude küsimuste sõnastaja ja lahenduse pakkuja, mille järel tehtud otsused on laiendatud ka nendele konfessioonidele, kus samuti samad küsimused esinevad.

Liina Raudvassar