Kose organisti neli kätt
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Portreelood, Uudised / Number: 16. veebruar 2011 Nr 8 /
Organist Vaike Juursalu jõudis 14. veebruaril oma elu 55. verstapostini.
Kui Kahro Kivilo ja Vaike Juursalu, kumbki oma teed mööda, esimene 1993. aastal, teine 1995. aastal, Kose kirikusse jõudsid, olid nad elus juba nii mõndagi näinud.
Aga küllap olid nii Vaike kui Kahro avatud uutele väljakutsetele ja Jumala häälele. Isegi kui nad ei taibanud kohe, et see on nimelt Tema, kes neid kättpidi pillide kuninga juurde juhatab.
Nüüd helisevad nende käte all juba teist aastakümmet nii Kose kui Tuhala kiriku orel.
Et Vaike Juursalu tähistas sõbrapäeval 55. sünnipäeva, küsisin Eesti Kiriku õhutusel tema käest mõned küsimused.
Kuidas sai Sinust Kose koguduse organist?
Täiesti juhuslikult. Kahro oli reisil ja otsiti kedagi, kes eristab musti klahve valgetest, ning arvati, et mis vahet seal klaveril ja orelil ikka on. Alles hiljem tuli arusaamine, et ei oska ju, siis tulid õpingud Rolf Uusvälja juures.
Mis motiveerib Sind tegutsema kirikumuusikuna?
Vot seda ei oska öelda, küllap on see lihtsalt kusagil kõrgemal minu eest ära otsustatud.
Kui suur on Sinu töökoormus kooliõpetajana?
Koormus on väga suur. Õpetan nii vene keelt kui muusikat. Samal ajal lõpetan ise slaavi filoloogia magistriõpingud TÜs.
Milline on Sinu magistritöö teemal?
Nii bakalaureusetöö kui ka tulevane magistritöö puudutavad vene keele õpiku analüüsi.
Kose kiriku orel on üks parimas korras olevaid maakiriku oreleid Eestis. Organistid Kahro Kivilo ja Vaike Juursalu jagavad mängukordi omavahel.
Vaike orelimäng on malbem ja tasakaalukam, Kahrol jõulisem ja tempokam. Kose kogudus on harjunud organiste kuulmise järgi ära tundma ja paindub taktitundeliselt kummagi käte all.
Kahro Kivilo juhatab ka Kose kiriku pasunakoori. Ta taktikepi all mängisid ühendorkestrid nii mullusel EELK vaimulikul laulupeol Tartus kui Pühajärve puhkpillipäeval. Eesti Kooriühing pärjas Kahro Kivilo 29. jaanuaril 2010. aasta orkestridirigendi tiitliga.
Meie ümber on imelisi inimesi, kellele on jagatud rohkelt erinevaid talente. Igaühele oma. Ja küll on hea, kui neist talentidest osa tuuakse kirikusse, nõnda et need rõõmustavad teisi usuteel kõndijaid ja tõusevad hea viirukina Jumalale austuseks kirikuvõlvide vahelt üles.
Mare Palgi,
Kose koguduse õpetaja
