Kriisiga tegelemine väldib katastroofini jõudmist

/ Autor: / Rubriik: Arvamus, Juhtkiri / Number:  /

Praost assessor Katrin-Helena Melder. Foto: Liina Raudvassar

Esimesele septembrikuu päevale on omistatud mitu tähendust. Esmalt on see pidulik ja ootusi täis uue kooliaasta algus. Õpetajatel ja õpilastel on kosutav suvepuhkus seljataha jäänud ning uued tarkused ootavad jagamist ja avastamist, uurimist ja omandamist.

Teisalt tähistavad kristlased üle maailma 1. septembrit loodu eest palvetamise päevana, mil kutsutakse kõiki inimesi palvetama, mõtisklema ja tegutsema Jumala loodu hoidmiseks. Looduhoiu teemale on pühendatud terve kuu ja see kestab 4. oktoobrini – päevani, mil mõeldakse pühale Franciscusele, kes nägi kogu loodus oma õdesid ja vendasid. Ta pidas jutlusi nii loomadele kui ka lindudele ning seeläbi on ta saanud meile loodu hoidmise ja selle väärtustamise eeskujuks. 

Pea kolmkümmend aastat tagasi Saksamaal Leipzigi ülikoolis õppides puutusin esimest korda kokku prügi sorteerimise ja energia säästliku tarbimise teemadega, mis olid tol ajal juba sealse ühiskonna igapäevaelu osad. Ühiselamu ja iga maja juures olid nelja eri värvi konteinerid, kuhu prügi tuli sorteeritult ladustada. Samuti ei tohtinud me hoida ühiselamu aknaid avatuna, kui küte oli toas sisse lülitatud.

Eestis oleme prügi sorteerimises jõudmas alles nüüd erinevate konteinerite kasutamiseni, mis on nii eramute kui kortermajade juures. Kuid prügi sorteerimise harjumuseks saamine nõuab veel palju aega ja vaeva, et kõik kodanikud ikka õiged asjad õigetesse konteineritesse paneksid.

Mäletan, et Saksa evangeelsetes kogudustes oli juba siis inimesi, kes seisid puhta vee säästliku tarbimise eest. Nad korraldasid üritusi ning pidasid väga vajalikuks seda teemat laiemalt käsitleda. Koguduseliikmed mõtlesid juba siis palju globaalsemalt, öeldes, et tuleb aeg, kus hakatakse võitlema piirkondade pärast, kus on säilinud puhas joogivesi.

Tol ajal tundus see teema mulle mõistetamatu ja töö selle nimel samuti. Meil oli ja on Eestis tõesti puhas joogivesi kättesaadav, küll enam mitte kõigis piirkondades. Näeme märke sellest, et meie hooletu suhtumise ja tarbimise tõttu kerkivad meilgi esile juba suuremad probleemid. Puhta veega säästlikult ümber käimist tuleb meil igaühel õppida, säästlikumaid valikuid teha ja võimalusi kasutada ning mis kõige olulisem, säästlikumaid harjumusi iseenda juures ja oma peres, koguduses välja kujundada ja ellu rakendada.

Kui Saksa ühiskonnas ja kogudustes olid keskkonna teemad aktuaalsed juba 30 aastat tagasi, siis nüüd on jõudmas see teema tasapisi ka meie ühiskonda, meie kogudustesse. Looduhoiu teemat käsitleti Eesti Kirikute Nõukogus (EKN) teadlikult süvitsi 2020. aastal teema-aasta „Armastame loodut” raames. 

Selle teemakäsitluse pakkus välja toonane EKNi president emeriitpeapiiskop Andres Põder. Looduhoiukuud tähistati aga esimest korda Eestis 2023. aastal kõigile kirikutele ja kristlastele mõeldud ühe ühise üritusega Tallinnas Hirvepargis ja selleks oli looduhoiukuu oikumeeniline avajumalateenistus.

Ülejäänud tegevusi sai iga kirik ise septembrikuu jooksul oma kogudustes soovi korral korraldada. Kui paljud aga selle teemaga eelmisel aastal kaasa läksid, puudub meil ülevaade.

Käesoleval aastal tähistab EKN looduhoiukuud juba palju rohkemate ettevõtmistega. Kuu on temaatilisteks nädalateks jagatud ning üritused leiavad aset nii Tallinnas kui ka Tartus. EKN kutsub kristlasi ja kõiki inimesi, kellel on looduhoiu teema südamel, nendel üritustel osalema, aga ka seda teemat oma kogudustes käsitlema. Täpsema programmiga saab tutvuda EKNi kodulehel.

Hetkel on käimas matkanädal, järgneb arutelunädal koos ühise oikumeenilise jumalateenistusega ja arutlusringiga 8. septembril kell 17.00 Kalju Baptistikoguduse hoovis (Kalju 1, Tallinn). Kolmas nädal pöörab tähelepanu talgutele ja koos maailmakoristuspäeva korraldava toimkonnaga kutsutakse üles tegema koristuspäevi meie kalmistutel.

Kaks viimast nädalat on pühendatud looduhoiuteemalistele raamatutele ja filmidele. Oluline on, et teema jõuaks laiemalt meie kogudustesse, rohkemate inimesteni ehk siis kutsume üles korraldama looduhoiukuule pühendatud üritusi oma kogudustes.

Kui igal nädalal erinevat üritust korralda ei ole võimalik, siis kuu jooksul ehk ühe ikka saaks. Seegi on teema käsitlemisel suur samm edasi, kui  panna looduhoiu ürituste kuupäevad juba oma koguduse järgmise aasta kalendrisse ja tööplaani.

Kogudustele on see võimalusi pakkuv ettevõtmine, kõnetamaks ja kaasa haaramaks inimesi meie kohalikest kogukondadest. Sotsiaalmeediast on näha, et meie kogudustes on esimesed üritused ja teemakäsitlused välja kuulutatud.

Keskkonnakriisid on nii globaalses mõttes kui ka Eestis ja meie kohalikes kogukondades kõigile silmaga nähtavad. Targem on väikeste kriisidega tegeleda enne, kui jõuame katastroofideni. Iga keskkonnakriis peegeldab paraku ühiskonnas valitsevat väärtuste kriisi. Kõik saab alguse ju meie igaühe väärtushinnangutest, valikutest, harjumustest. Kujundades teadlikult ümber oma harjumusi väikeste muutuste ja valikute kaudu, muutub uskumatult palju.

Paavst Francicus on öelnud: „Jõed ei joo enda vett, puud ei söö oma vilja, päike ei paista ainult iseendale ja õied ei levita oma lõhna enda jaoks. Teistele elamine on loodusseadus. Me oleme sündinud selleks, et üksteist aidata. Elu on hea, kui oleme ise õnnelikud, aga palju õnnelikumad oleme siis, kui teised on meie tõttu õnnelikud.“

Jumal on andnud ja annab jätkuvalt meile loodu kaudu kõik eluks vajaliku, kuid me ei saa olla ise vaid tarbijad, meiegi oleme kutsutud oma elus head andma ja jagama. Häid mõtteid, ideid ja looduhoiukuu ettevõtmistes kaasalöömise tahet soovides

Katrin-Helena Melder

assessor