Kristlik sõnum sõnade ja eluga

Saarte praostkonna sinod algas jumalateenistusega Kuressaare Laurentiuse kirikus. Pärast lõunat jätkus sinodikoosolek kogudusemajas. Kirikurahvast tervitasid Saaremaa vallavolikogu esimees Tiiu Aro ja abivallavanem Helle Kahm.

Möödunud aasta võtsid kokku praost Anti Toplaan, praostkonna muusikatöö juht Ülle Reinsoo ning laste-, noorte- ja diakooniatöö juht Tiina Ool.
Praostiks valiti üksmeelselt uueks perioodiks Anti Toplaan ja abipraostiks Rene Reinsoo. Senises koosseisus valiti tagasi ka praostkonna nõukogu. Sinodi lõpetas muinsuskaitseameti peadirektori Siim Raie ettekanne muinsuskaitseseaduse muudatustest ning kirikute kui kultuuri- ja arhitektuurimälestiste hoidmisest ja restaureerimisest koostöös muinsuskaitsega.

2019. aasta kiriku sõber on Inna Ligi
2019. aasta kiriku sõbraks tunnistati Muhu pärandikooli algataja Inna Ligi. Inna Ligi on koos abikaasa Tõnuga aidanud kaasa Muhu pastoraadi, selle ümbruse ja kiriku korrastamisele. EELK Muhu koguduse juhatuse esimehe Mari Luubi sõnul on Inna eestvedamisel pastoraat saanud uue kivikatuse ja kuur uue rookatuse, on ehitatud invatualett, parandatud pastoraadi vundamenti ja restaureeritud pastoraadi aknaid.
Tema abiga on rajamisel kiriku maale endise kooliaia kohale EV 100 roosiaed ja pastoraadis käivad renoveerimistööd. Praost Anti Toplaane sõnul saame juba praegu aru Inna suurest panusest, kuid edaspidi, kui majad ja õued on ilmarahvale kasutada, näeme tema töö vilju veel enam.
Saarte praostkonna sinodil osales külalisena peapiiskop Urmas Viilma, kes jutlustas ka jumalateenistusel. Peapiiskopiga koos külastas sinodit Saksamaa Kurhessen-Walde­cki Evangeelse Kiriku piiskop Martin Hein, kes koos oma kiriku delegatsiooniga oli Eestis külas. Saksa külalised tõid oma tervitused nii kirikus kui ka sinodikoosolekul.

Praostkond arvudes
Praostkonna territoorium hõlmab Hiiu ja Saare maakonda, kogudusi on kokku 20, neist Saaremaal 13, Hiiumaal 5, Muhus ja Ruhnus 1. Praost Anti Toplaan tõi oma ettekandes välja olulisemad punktid praostkonna möödunud aasta elus ja tegevustes.
Liikmesannetajate arvult on Saarte praostkond Eesti kirikus suuruselt viiendal kohal. Suurim kogudus on Kuressaare 589 annetajaliikmega, väikseim Ruhnu 13 annetajaliikmega. Praostkonda iseloomustab paljude väheste annetajaliikmetega koguduste arv.
Kiriklike talituste arv on eelmisel aastal osaliselt kasvanud. Konfirmeeritute arv on aga teist aastat järjest suurenenud, olles 62. Samas ei käinud eelmisel aastal ühtegi inimest leeris ligi pooltes praostkonna kogudustes. Enim oli leeritatuid möödunud aastal Kuressaares, Kihelkonnal ja Orissaares. Laulatuste arv on jäänud samaks, küll aga on jätkuvalt kasvamas matuste üldarv.
Kodust armulauda jagati kokku 203 korral, millest suurem osa toimus Kuressaare koguduses. Viimasel puhul on peamiselt tegemist hooldekodudes jagatud armulauaga. Haiglas või hooldekodus peeti kokku 144 palvust. Praostkonna kogudustes peeti 797 pühapäeva- ja pühade jumalateenistust.
2018. aastal osales kõigil teenistustel ja talitustel hinnanguliselt kokku 51 424 inimest. Kõige rohkem käis jumalateenistustel keskmiselt inimesi Kuressaares – 100, Kihelkonnal – 54, Pühas – 24 ja Jämajas –21. Hiiumaal osaleb keskmiselt kõige enam inimesi teenistusel Reigis – 19. Saarte praostkonna teenistuses oli 2017. aasta lõpul 12 vaimulikku, neist kaheksa õpetajat ja neli diakonit. Praostkonnas on neli jutlustajat.

Üldisi tähelepanekuid ja hinnanguid
Saarte praostkonnas on viimasel kümnendil kujunenud välja tava, mille järgi peetakse iga nelja aasta möödudes sinodit Kuressaares kui piirkonna suurimas keskuses. Anti Toplaane hinnangul on praostkonnas viimase nelja aastaga vähenenud koguduste annetajaliikmete arv kokku 108 inimese võrra, samas on koguduste toetajaliikmete koguarv püsinud üle 2000.
Praost tõdes, et kiriku liikmeskond väheneb ennekõike maapiirkondades ja endistes kihelkonnakogudustes. Kirikul ja kogudustel tuleb kaaluda oma võimalusi ja valikuid, kas säilitada olemasolevat koguduste võrku, koondades lähemal asuvad kogudused ühtse juhtimise alla, või pöörata suuremat tähelepanu piirkondadele, kuhu vahepeal on rohkem inimesi elama asunud.
Koguduste ees on palju väljakutseid, põhiliselt puudutavad need kirikute vara hooldamist ja inimeste eest hoolitsemist. Oluliseks pidas praost jätkata koostööd koguduste ja kohaliku omavalitsuse ning teiste mittetulundusühingute vahel, seni on selline koostöö toiminud edukalt.
Koguduste liikmeskonna suurimaks väljakutseks on nii oma liikmete kui ühiskonna vananemine. Paljude liikmete keskmine vanus on üle 60 aasta. Sellest tulenevalt on eluliselt vajalik leida toimivad viisid, et kaasata koguduste tegemistesse lapsi ja noori. Siin on mitmed praostkonna kogudused leidnud häid viise, kuidas seda saavutada.
Olgu siinkohal mainitud vaid Sõrve koguduste suvised lastetöö vormid, Valjala koguduse ja kooli koostöö või sarnane koostöö Kihelkonna koguduse ja Lümanda kooli ning Mustajala koguduse ja kooli vahel. Lapsed käivad meeleldi ka kahes praostkonna lastelaagris ning alustatud on ka praostkonna ühise noorte leerilaagri korraldamist.
Koguduse töötegijad ja vabatahtlikud kohtuvad iga päev erinevate inimestega, sõnas Toplaan. Kui peame silmas Jeesuse antud misjonikäsku, oleme tema saadikud mitte ainult meile tuttavas keskkonnas ja turvaliste kirikumüüride vahel, vaid ennekõike seal, kus elavad ja liiguvad inimesed, kes Jumalat veel ei tunne.
Tähtis on sõnum, mille me nende inimeste jaoks oma sõnade ja eluga jätame. Kogudused on nähtavad ja usutavad siis, kui nende liikmeskond on ise aktiivne ja tunneb huvi kohaliku kogukonna tegemiste vastu. Kogudused ja nende liikmed peaksid olema need, kellega räägitakse, mitte need, kellest räägitakse.
Katrin Kuum