Kristliku ligimesearmastuse praktiline tee
/ Autor: Tiiu Pikkur / Rubriik: Uudis / Number: 2. september 2015 Nr 35 /
Kolmapäeval, 26. augustil kohtusid EELK konsistooriumis kiriku ja riigi esindajad, et arutleda pagulaste vastuvõtmisega seotud teemadel.
Kohtumisest võtsid osa sotsiaalministeeriumist sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse ja hoolekande osakonna kohalike omavalitsuste teenuste ja toetuste juht Triin Raag ning kiriku poolt assessor Ove Sander, diakoonia- ja ühiskonnatöö talituse juht Avo Üprus ja koguduste esindajad. Avapalvuse pidas Ove Sander.
Räägiti pagulaste õigustest ja kohustustest, keeleõppest, tugiisikute väljaõppest, tööhõivest ja täpsustati ühiseid seisukohti pagulaste vastuvõtmisel. Kui inimene satub võõrasse keskkonda, on tal vaja esmaseid teadmisi sellest, kus ta üldse on ja kuidas siin hakkama saada. Selleks on siseministeeriumil välja töötatud kohanemisprogramm.
Asekantsler Kuuse rõhutas, et pagulased hakkavad elama hajutatult. Kuidas on korraldatud sel juhul nende keeleõpe, kas nad hakkavad väikestest kohtadest kuhugi linna keeletundidesse sõitma? Pagulastel on esialgu vaja tugiisikut. Avo Üprus ütles, et väikese lisaõppe puhul oleks kirikul kümmekond tugiisikut olemas.
Tunnustus kirikule
Rait Kuuse tunnustas kirikut oma toe pakkumise eest pagulaste vastuvõtmisel. Triin Raag ütles, et tema sooviks on septembris käia neis kogudustes, kes on avaldanud soovi pagulasi moel või teisel abistada, et siis juba praktilistest sammudest rääkida.
Sotsiaalministeerium ootab kohalikelt omavalitsustelt septembriks vastuseid küsimusele, kuidas nad on valmis pagulaste vastuvõtuks. Tõdeti, et kogudused ja kohalikud omavalitsused saavad palju tööd koos teha.
Eesti Kirikute Nõukogu täitevsekretär Ruudi Leinus rääkis pagulasteemalisest ümarlauast justiitsministeeriumis, kus arutati pagulaste vastuvõtmisega tekkinud juriidilisi küsimusi, ka näiteks näokatete teemat.
Nende küsimuste lahendamisel on oluline asjad ühiskonnas läbi rääkida, et võtta maha tekkinud hirmusid ja vältida vaenu. Ümarlaual tõdeti, et tähtis on kindlaks määrata reeglid, mida kõik inimesed peavad täitma, ja et just nüüd on õige hetk need küsimused läbi töötada ja valikud langetada.
Avo Üprus sõnas, et kirik sooviks aidata eelkõige pagulase staatuses kristlaste peresid, keda oleks lihtsam kohalikku ja koguduseellu integreerida. Kuid otsitaks ka võimalusi teiseusuliste abistamiseks. Üpruse sõnul on pagulaste vastuvõtmiseks tulnud kogudustelt mitmeid positiivseid vastukajasid.
Virumaal on oma valmisolekust teatanud ka metodisti ja baptisti kogudused. Esimesed pagulased saabuvad Eestisse tõenäoliselt jaanuaris-veebruaris.
Kokkuvõtteks tõdeti, et kiriku võimalus on aidata pagulastel meiega ja meil nendega kohaneda.
Tiiu Pikkur
