Kui kirik sai rahvalt mandaadi
/ Autor: Liina Raudvassar / Rubriik: Arvamus / Number: 19. märts 2025 Nr 11 /
Tänavu möödub 35 aastat Eesti Kongressi loomisest. Esimene istung toimus 11. märtsil 1990 Estonia teatris Tallinnas, kuhu saabusid saadikud üle Eesti. Inimesed, kellele eesti rahvas oli andnud mandaadi taastada Eesti Vabariik de facto. Pool tuhat saadikut, lisaks sündmuse vaatlejad, kajastajad ning muusikud – päevakohaselt dekoreeritud kontserdisaal oli pilgeni täis, tühjad kohad esireas kuulusid vaid nendele välismaalt oodatutele, kellelt Nõukogude Liitu sisenemise õigus viimasel hetkel ära võeti.
Alustati Eesti hümniga ja Jumala sõnaga. Püha Vaimu koguduse toonane õpetaja Jaan Kiivit tuletas avapalvuses meelde, et Jumal lõi inimese endanäoliseks – vabaks, vastutavaks, loovaks isiksuseks, kes kasutab saadud talente oma rahvale õnnistuseks.
On märkimisväärne, et delegaatide sekka valis rahvas ka paarkümmend vaimulikku ja sellesse ametisse valmistujat. Otsekui tunnustuseks, et ilma kirikliku osata hakkama ei saa. Mandaadi said Eenok Haamer, Vello Salum, Priit Rannut, Ivo Pill, Illar Hallaste, Juta Siirak, Andres Põder, Jaan Tammsalu, Jaan Jaani, Peeter Kaldur, Avo Kiir, Joel Luhamets, Harald Meri, Andres Mäevere, Heino Nurk, Jaanus Noormägi, Jüri Pallo, Peeter Parts, Avo Üprus, Välis-Eestist Thomas Vaga ja kodakondsuse taotlejana Jüri Stepanov.
„Kirikus ja vaimulikes nähti jõudu vastu astuda ülekohtule. Kirik oli ju omal kombel seisnud vabaduse eest, oli autoriteet,“ ütles Eesti Kirikule antud intervjuus praegu emerituuris olev piiskop Joel Luhamets.
„Kirikul oli Eesti Kongressil hea võimalus ühiskonda laiemalt mõjutada,“ kirjutas viis aastat tagasi kirikuloo professor Riho Altnurme ja lisas: „Võib-olla ei olegi rahulikel ja stabiilsetel aegadel vaimulike ülesanne olla poliitilistel barrikaadidel, ainult pöördelistel ja segastel aegadel võib see olla vajalik.“
Küsimusele, kas tänane aeg on rahulik või ärev, pole raske vastata, aga milline on ühiskonna ootus kirikule, sõltub vastaja maailmavaatest. Kas rahvas annaks kiriku esindajatele mandaadi riiklikult olulistes küsimustes kaasa rääkida, nii nagu 35 aastat tagasi, pole teada.
Liina Raudvassar
