Kui koguduste juures tegutsesid lauluseltsid

80 aastat tagasi, 1935. aasta märtsis pööras ajakirjandus palju tähelepanu piiskop Rahamäe tegemistele. Aga äramärkimist leidsid ka kontserttegevus, tähtpäevad ja vennastekoguduse uudised.

Piiskopi töörohked päevad
Kirikumuusika sekretariaadi koosolekul 19. märtsil võtsid piiskop Rahamägi, õpetajad L. Raudkepp ja A. Eilart ning muusikud prof A. Topman ja A. Siiak käsile edasise töökava. Sekretariaadi ülesandeks seati klassikaliste ja uuemate kirikulaulude kogumine, nende tõlkimine ja avaldamine, pöörates erilist tähelepanu eesti algupärasele loomingule.
Jätkuvalt taheti korraldada koorijuhtimise, orelimängu, lastele kirikumuusika õpetamise ja muusikalise üldõpetuse täienduskursusi, samuti korraldada kirikumuusika päevi, vaimulikke laulupäevi ja koraalipühi.
Tihedat sidet oli vaja hoida lauluraamatukomisjoniga. Sekretariaadi töö juhtimiseks valiti teaduslikuks sekretäriks Topman, kes pidi hakkama tööle konsistooriumi vastava assessori alluvuses. Ühtlasi otsustas sekretariaat pidada Topmani üldjuhtimisel 10. mail toomkirikus ära vaimulik laulupäev, millest võtaksid osa kõik pealinna ja Nõmme kirikukoorid. Laulupäeva sissetulek pidi minema eesti algupäraste vaimulike laulude ja koraalide võistluse auhindadeks.
Edith Rahamägi sünnipäeva eelõhtul 5. märtsil käis toomkiriku koor teda lauluga tervitamas. Tervitussõnad koori nimel ütles õpetaja K. Steinberg.
Järjekordne Tallinna pastorite õhtu oli 15. märtsil õpetaja Stokholmi korteris. Osavõtjate hulgas olid piiskop Rahamägi, Sisemisjoni Seltsi uus peasekretär õpetaja A. Soosaar ja Noorsootöö Sekretariaadi uus peasekretär õpetaja K. Tiit. Arutati kiriku ees seisvaid küsimusi ja Tallinna praostkonna töökava.
Omaette pidulik sündmus Tallinna Pauluse koguduses oli 24. märtsi perekonnaõhtu, millel osales ka piiskop koos abikaasa ja õega, keda tervitati lauluga. Vaimuliku talituse tegi õpetaja Lepp, ei puudunud ka loterii, kohvilaud ning koori- ja sooloettekanded.
Piiskop Rahamägi, keda, nagu näete, jätkus kõikjale, üllatas Randvere kogudust, ilmudes palvepäeval, 13. märtsil kirikusse ja pidades seal jumalateenistuse ärakadunud poja teemal köstri asemel, kes sel päeval koguduse õpetajat pidi asendama. Veel pärast jumalateenistust ei teadnud paljud, et jutlustaja oli piiskop ise. Piiskop tutvus ka kalmistu ning uue õpetaja- ja kogudusemaja ehitustöödega.
Lõpule oli jõudmas piiskop Rahamägi algatatud vaimuliku esindusmeeskoori asutamine toomkiriku juurde. Selle ülesandeks pidi jääma vaimulike ja isamaaliste laulude laulmine piiskoplikkudel ülesastumistel. Dirigendiks nimetati August Topman.

Kaarli lauluseltsi tegevusest
1. märtsil pidas 15aastaseks saanud, 67 tegevliikmega Tartu Pauluse Kirikumuusika Selts oma aastakoosolekut. Viimase aasta jooksul oli koorijuht P. Kivi taktikepi all esinetud 32 korda.
Tallinna Kaarli Lauluselts tähistas 2. märtsil 15. aastapäeva. Kohal oli üle 80 inimese. Koosviibimise alustuseks esitas segakoor Johannes Jürgensoni (Juhan Jürme) juhatusel koraali. Anti ülevaade seltsi tegevusest ja austati teenekamaid liikmeid juubelimärkidega. Vahepeal kõlasid laulud bariton E. Unti ja koori esituses. Kavast ei puudunud ka ilmalik muusika nagu J. Jürgensoni «Rukkirääk».
Kaarli Lauluselts oli asutatud peakoosoleku otsusega 27. veebruaril 1920 Kaarli kiriku juures tegutseva koori liikmetest. Koorijuhiks sai Mihkel Lüdig. 26. oktoobril 1920 võttis selle ameti üle Evert Mesiäinen, kellele omakorda 25. septembril 1922 järgnes praegugi tegutsev organist Johannes Jürgenson.
1928 jagunes koor kaheks. Teist koosseisu hakkas juhatama Mihkel Lüdig, keda 1932. aastal asendas Alfred Karafin (Karindi). Lauluseltsi segakoori kuulus 70 lauljat, kellest enamik olid naised. Seltsi ülesanne oli kaunistada Kaarli kiriku jumalateenistusi lauluga.
17. märtsil oli Kaarli kirikus sealse noorte koondise muusikarohke jumalateenistus. Jutlustas õpetaja Kiviste Narva-Peetrist. Esinesid Kaarli gümnaasiumi koor Ida Kahu juhatusel, viiuldaja prl M. Laas ja laulja hr Saarik. Orelil mängis Alfred Karafin.
31. märtsil korraldas Kaarli 3. pihtkonna vaestehoolekande ring Gustav Adolfi gümnaasiumis perekonnaõhtu vaimuliku kõne, kontserdi, loterii, Ameerika oksjoni ning tee- ja kohvilauaga. Sissetulek oli muidugi mõeldud koguduse vaeste toetamiseks. Perekonnaõhtut juhtisid õpetajad Sommer ja K. Steinberg. Eriti ulatuslik oli muusikaprogramm, mida täitsid Kaarli Lauluseltsi koor, 3. pihtkonna noortekoor Arnold Biltse juhatusel ja sama pihtkonna noorte pasunakoor hr Siibergi juhatusel ning solistid.

Äratusliikumine ja misjon
Evangeeliumi Vennastekogudus tähistas 31. märtsil oma palvelas Kaupmehe tn 18 koorijuhi Oskar Prommiku 15 aasta tegevuse juubelit. Kõnelema oli palutud õpetaja Tannebaum. Rohkesti oli muusikat: vennaste sega- ja meeskoor ning solistid Paul Pressnikoff, Karl Riisikamp ja Villem Aru. Kõlas Bachi, Händeli, Liszti, Gounod’ jt muusika.
3. märtsil tähistas Evangeeliumi palvemaja Liivalaia tn 4 laulukoori aastapäeva. Peeti kõnesid ja kõlasid koorilaulud. Jüri vennastekogudus korraldas 10.–17. märtsini kestnud äratusnädala. Palvetunde peeti rohkem kui kümnes kooli- ja talumajas. Osavõtt oli elav. Kõnelesid Jüri enda ja külalisvennad, neist üks isegi Petserimaalt.
Immanueli kirik Jõe tn 12 alustas aga 3. märtsil äratusnädalat. Suurtel äratuskoosolekutel oli peaesineja õpetaja Rauhala Soomest. Mitmekesist muusikavalikut pakkusid mandoliini- ja kitarriorkester ning segakoor.
3. märtsil Vasulas aset leidnud Eesti Kristliku Üliõpilaste Seltsi kevadine talipäev õnnestus hästi ja andis osavõtjaile palju sisemist jõudu jätkata teed Kristuse jälgedes. Kohal oli 51 nais- ja meesüliõpilast, nende hulgas külalised Soomest. Oli huvipakkuvaid ettekandeid: dr Alanenilt «Usk ja mõistus», õpetaja Varikult «Südamete avanemine» ja õpetaja Simojokilt «Kas oled pöördunud Kristusele?». Kõlasid vaimulikud laulud.
Samal päeval oli linnamisjoni saalis Sisemisjoni Seltsi perekonnaõhtu, millest haruldaselt rohkearvuliselt osa võeti. Räägiti sisemisjoni ülesannetest ning Mariadest evangeeliumides ja kunstis. Esinesid solistid ja Peeteli noorte keelpilliorkester.
Tallinna Linnamisjon oli saanud jälle aasta vanemaks. 8. märtsil linnamisjoni majas toimunud koosoleku avas laulu ja palvega õpetaja Steinberg. Arutelul leiti, et seltsi elus on märgata tõusu. Tehti kokkuvõtteid jõuluaegsest misjonitööst haiglates, vanadekodudes ja vanglais, millest vaimulike kõrval võtsid osa misjoni muusikakollektiivid: segakoor, naiskoor, noortekoor ja keelpilliorkester.
Eriti sai kiita 1934. aasta novembris asutatud noortekoor ja selle dirigent M. Laurimaa, kes tegi seda tööd tasuta. 10. märtsil olid rohket osavõtmist leidnud misjoni korraldatud pidulikud jumalateenistused kirikutes. Aastapäev lõppes mõnusa perekondliku koosviibimisega.

Kontserttegevus
Rakvere Kolmainu kirikus oli 12. märtsil muusikaõhtu, kus kiriku koor kandis ette koorifuuga Cherubini «Reekviemist», «andes hääd jõudu ja kindlust ettekandes», nagu kirjutab Muusikaleht. Juhatas organist Robert Heinmets. Sopran Helmi Betlem esitas soololaule, millest paremini õnnestus P. Tosti «Palve». Orelil esinesid Robert ja Louise Susanne Heinmets. Viimane esitas tehniliselt puhtalt ja hea registreerimisega Boellmanni raske «Toccata» ning Bachi c-moll «Fantaasia ja fuuga».
3. märtsil oli toomkirikus ungari orelivirtuoosi Isabella v. Dedinsky kontsert.
Pindi abikiriku uueks organistiks valis koguduse nõukogu 24. veebruaril surnud Friedrich Petersi asemele Osvald Aia.
Johan Tamvergi oratoorium «Taavet ja Koljat» oli tõlkimisel rootsi keelde, et teost ka seal ette kanda.

Lahkunud
6. märtsil lahkus oma Looja juurde ärkamisaegne tegelane, endine köster-koolmeister Aleksander Friedrich Raudkepp. Kadunu oli sündinud 5. septembril 1849 Järvamaal Karkusel sepa peres. Töötas mitmel pool koolmeistrina, aastatel 1873–1881 oli Amblas köster-koolmeister. Võttis osa Kirjameeste Seltsi ja Aleksandrikooli komitee tööst. Asutas Amblas meeskoori, millega võttis osa esimestest üldlaulupidudest.
Raudkepp tegi kaastööd Sakalale ja Harry Jannseni lehele Die Heimat. 40 aastat, 1882–1922 töötas ta Krimmis Tarhani eesti asunduses köstri-kooliõpetajana, asutas seal koore, pidas kõnesid, kirjutas eesti lehtedele, eriti Ristirahva Pühapäevalehele. Aleksander Raudkepp maeti Kaarli koguduse Rahumäe kalmistule.
9. märtsi keskööl suri omanimelise tuntud gümnaasiumi direktor Jakob Vestholm. Kadunu oli sündinud 29. aprillil 1877 Virumaal Palmses. 1905–1915 õppis ta Tartu ülikoolis õigus- ja mõtteteadust. Oma elu oli ta pühendanud pedagoogilisele tööle, suutes palju teha ka riigikogu liikmena poliitilises ja seltskondlikus elus. Leinajate hulgas oli Tallinna Kaarli kogudus ning selle juhatus ja nõukogu, mille liige ta oli.
Lõpuks veel üks omapärane sõnum Vana-Vändrast. Siinse vallavolikogu viimase koosoleku päevakorras oli kõlbmatuks ja iganenuks tunnistatud inventari nimekirjast kustutamine. Iganenuks tunnistati ja kanti maha ka Piibel ja Uus Testament.
Mati Märtin