Kui vaim, tuul ja laul Suure-Jaanis lehvisid

Pühapäeval peeti Suure-Jaanis vaimulikku laulupäeva, mis tõi armastatud dirigentide käe alla ligi tuhatkond lauljat ja hulga pillimehi.

Vaimulik laulupäev, mis on imehästi sobitunud sealsamas terve nädala vältava muusikafestivali programmi, tõi kohale nii nooremat kui vanemat rahvast ja pakkus, nagu päeva kokku võttes tunnistas ka Suure-Jaani koguduse vaimulik Kristi Sääsk, tormilisi elamusi.

Mälestustega pikitud pidu
Suure-Jaanis on vaimulikke muusikapidusid korraldatud juba pikka aega, laulurahvas tuli kokku ka möödunud sajandi esimesel poolel ja noore vabariigi aegu. Traditsioonid katkesid 1960ndatel, et siis 1980ndal, toonase hingekarjase Andres Põderi, tänase laulupäeva patrooni teenimise aegu taas ühisele laulmisele hing sisse puhuda.
Omaaegne muusikajuht ja organist Ester Sims meenutab, et esialgu tuldi kokku vaid nelja kooriga, ikka selleks, et olla osaduses ja tunda rõõmu koos laulmisest. Juba järgmisel aastal tuli rohkem lauljaid ja kolmkümmend aastat tagasi, 1982. aasta suvel, laulis kirikus kokku ligi 400 inimest.
 «Toona meid ju lauluväljakule ei lubatud ja eks repressioonid järgnesid kohe – Viljandi Rajooni RSN TK avaldas peapiiskop Edgar Hargile survet mind vaimuliku kohalt taandada,» meenutab peapiiskop Andres Põder. «Tegelikult meid ikka ju ülendati, sest Räpina, kuhu meid saadeti, oli suur ja elujõuline kogudus,» võtab abikaasa Marje Põder kokku. On ka arvatud, et surve, mis 1980ndail kirikurahvale osaks sai, andis omajagu hea hoo sisse rahvuslikule ärkamisele.

Trotsides tuult ja vihma
Laulupäeva hommik võttis tulijaid vastu vihma ja kõva tuulega, see viimane lennutas nii laulu- kui puude lehti. «Ma mõtlen, et mis sõnum sellel tuulel täna öelda on,» sõnas oma tervituskõnes kultuuriminister, laulupäeva patroon Rein Lang ning pakkus, et see aitab hulgal omaaegsete heliloojate suurvaimudel, olgu siis Beethoven või Bruckner, kelle muusika laulupäeval kõlas, õigeks ajaks Suure-Jaani kohale jõuda.
Lühikeses intervjuus Eesti Kirikule tõdes minister, et laulupeo näol oli tegu ilusast traditsioonist kantud üritusega, mis kahtlemata sobib paika, kus on teada ja tunda heliloojate Kappide pärand ja Mart Saare lähedus. «Mul on hea meel, et kodanikuühiskond edeneb jõudsalt ning ette võetakse suuri tegusid. Eestimaale jagub nii korraldajaid kui publikut.»
Vihm jäi küll päeva peale järele, aga tuul seevastu kogus üha hoogu ning lennutas laulu kõrgele ja kaugele. Tartu Pauluse koguduse organist ja koorijuht Anna Humal tõdes, et ehkki meid, lauljaid, tundub aastatega ehk vähemaks jäävat, oleme siiski kohal, meil on oma laul laulda ja sõnum öelda ning ühine laul pakub kindlasti ka osadustunnet, mis kannab ja annab jõudu ka argipäevadeks.

Laul toob kokku üle ilma
Lisaks põnevale lauluprogrammile oli tore näha suurt hulka heatasemelisi pasunakoore, kes rõõmustasid kõrva nii oma etteastetega laval kui mänguga rongkäiguaegses Suure-Jaanis, kui tänavanurkadele kogunes lauljaid tervitama sadu inimesi. Pasunakooride üks juhtidest Kahro Kivilo tunnustas oma kolleegide ustavust alati kohale tulla ja osa võtta.
Segakoorid kandsid ette ka Suure-Jaani kandis üles kasvanud Roman Toi «Lux perpetua», loo autor tähistas päev hiljem oma 96. sünnipäeva ja jõuab loodetavasti peagi taas Kanadast kodumaad külastama.
Vaimuliku laulupäeva õnnestumiseks on olnud kahtlemata vaja suurt ühist tööd ja usku, kuid kindlasti väärivad esiletoomist nii muusikapäevade kunstiline juht Andres Uibo, Suure-Jaani kultuurielu korraldaja Anneli Kundla kui ka kirikumuusika liidu juht Tuuliki Jürjo. Suure-Jaani koguduse organist Merike Saaremets, kes on ise põhjalikult uurinud kohalikku muusikategemise ja laulu lugu, oli selleks korraks kokku kirjutanud kaunid ja harivad vahetekstid.
Laulurahvas jääb tänulikult ootama uusi kohtumisi. 
Mari Paenurm

Suure-Jaani vaimulik laulupäev
Peeti XV Suure-Jaani muusikafestivali raames.
Festivali patroonid on peapiiskop Andres Põder ja kultuuriminister Rein Lang.
Festivali kunstiline juht on Andres Uibo.
Varasemad vaimulikud laulupeod toimusid 1932. ja 1982. aastal.